Rondeau

Rondeau [ʁɔ̃.do] on üks alates 13. sajandist, eriti aga 14. ja 15. sajandi Prantsuse luules ja ilmalikus muusikas kehtinud fikseeritud vormidest^[1]^[2].

Vorm

Täielik rondeau koosneb neljast osast. Esimene ja viimane osa on identsed, esimese osa esimene pool kordub refräänireana teise osa teises pooles AB aA ab AB^[3]. Kui salme oli rohkem kui üks, toimus kordumine koos refräänidega vahel AB aAab AB aAab AB ... jne.

Adam de la Halle rondeau "Tant con je vivray" on rondeau simple kõige lihtsama riimiskeemiga AB aA ab AB:

Tant con je vivrai

N’amerai autrui que vous;

Ja n’en partirai

Tant con je vivrai,

Ains vous servirai:

Loiaument mis m’i sui tous.

Tant con je vivrai

N’amerai autrui que vous.

Vanimad rondeau'd olid kahe- või kolmerealiste salmidega. Hiljem, eriti 15. sajandil olid nelja-, viie- või isegi kuuerealised salmid tavalised^[4]. Kui refrään koosneb kolmest värsireast, on see rondeau tercet, kui neljast reast, siis rondeau quatrain ja kui viiest reast, siis rondeau cinquain. Viimatinimetatu, kokku 21-realine luuletus sai 15. sajandil normiks. Rondeau quatrain'i riimiskeem on ABBA ab AB abba ABBA, rondeau cinquain'i oma AABBA aab AAB aabba AABBA.

Näide 15. sajandi rondeau'st värsiskeemiga AABBA aab AABBA aabba AABBA (rondeau cinquain):

Allés, Regrez, vuidez de ma presence;

allés ailleurs querir vostre acointance;

assés avés tourmenté mon las cueur,

rempli de deuil pour estre serviteur

d'une sans per que j'ay aymée d'enfance. (refrään)

Fait lui avés longuement ceste offence,

Ou est celluy qui onc fut ne en France,

qui endurast tel mortel deshonneur?

Allés, Regrez, ... (refrään kordub)

N'y tournés plus, car, par ma conscience,

se plus vous voy prochain de ma plaisance,

devant chascun vous feray tel honneur

que l'on dira que la main d'ung seigneur

vous a bien mis a la malle meschance.

Allés, Regrez, ... (refrään kordub)

15. sajandil hakkas rondeau luulevormina selgelt lahknema muusikavormist. Et vältida pikki refrääne, jäeti luulevormi teises ja neljandas salmis refräänist alles ainult algusrida või selle esimesed sõnad. Tuntud näiteks François Villoni rondeau "Mort, j'appelle de ta rigueur"^[5] Mõnikord tekitas selline kärpimine omapäraseid tähenduste nihkumisi. Taolisest kärbitud tekstist kujunenud 9-13-realine luulevorm on tänapäeval tuntud nimetuse "rondoo" või "rondell" all^[6].

Muusika

Rondeau muusika puhul oli tavaline, et A- ning a-osade jaoks oli üks meloodia ja b- ning B-osade jaoks teine, mida siis vaheldati vastavalt teksti struktuurile. Rondeau oli fikseeritud vormidest ainus, mida muusikalise vormina kasutati ligi 200 aasta vältel peaaegu muutusteta^[3].

Varane rondeau

Vanimad tuntud mitmehäälsed rondeau'd on kirjutanud 13. sajandi luuletaja ja helilooja Adam de la Halle. Need on lühikesed ja nende kaheks erinevaks meloodiaks jaotatud muusika järgib kordustega rangelt salmistruktuuri.

14. sajandi rondeau

14. sajandi luuletajalt ja heliloojalt Guillaume de Machaut'lt on teada alla 30 muusikaga rondeau, kuid need moodustavad tema teostest kõige varieeruvama ja uuenduslikuma osa. Tähelepanuväärseks näiteks tema meisterlikkusest muusikalises vormis on rondeau "Ma fin est mon commencement" ("Mu lõpp on minu algus"), kus kaks ülahäält kordavad teineteist täpselt vähikäiguna ümberpööratud kujul, nii et ühe lõpp on teise algus, ning alumises hääles ehk tenoris kordab meloodia teine pool esimest tagurpidi. Palju tema leiutatust jõudis ka 15. sajandi teistesse lauluvormidesse. Võrreldes teiste fikseeritud vormidega oli rondeau Machaut' ja järgijate jaoks intiimsema meeleoluga luulevorm ja tekstid ning muusika kannavad sageli teatud sentimentaalset ja igatsevat iseloomu, mis iseloomustas ka hilisemate aegade õukonnakultuuri.

15. sajandi rondeau

Kuigi 15. sajandil lühendati luulevormi rondeau tekste refräänide väljakärpimisega, siis muusikavormi rondeau'sse, mida lauldi, jäid refräänid täielikult alles. Esimese salmi muusika koosnes alati kahest osast ja seda korrati kolmandas ja neljandas salmis; teises salmis kordus esimese salmi esimese poole muusika kaks korda.

15. sajandi heliloojaist pärineb Burgundia heliloojate Guillaume Dufay ja Gilles Binchois' sulest palju rondeau'sid. Tuntuimad neist on Binchois' "De plus en plus" ja Dufay "Par le regart de vos beaux yeulx". Kolmas rondeau'sid kirjutanud helilooja sellest perioodist, Burgundia hertsogite hiilguse viimastest aastatest, oli Hayne van Ghizeghem.^[4]

Vaata ka

Viited

↑ W. Apel. Harvard Dictionary of Music. Harvard University Press, 1969
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2020. Vaadatud 19. märtsil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ ^3,0 ^3,1 https://musicterms.artopium.com/r/Rondeau.htm^{[alaline kõdulink]}
↑ ^4,0 ^4,1 https://www.britannica.com/art/rondeau
↑ https://poesie.webnet.fr/lesgrandsclassiques/Poemes/fran%C3%A7ois_villon/rondeau_mort_jappelle_de_ta_rigueur
↑ https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=rondoo&F=M&C06=et

Välislingid

[1] W. Apel. Harvard Dictionary of Music. Harvard University Press, 1969

[2] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 18. märts 2020. Vaadatud 19. märtsil 2020.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[r-3] 3,0 ^3,1 https://musicterms.artopium.com/r/Rondeau.htm^{[alaline kõdulink]}

[rondeau-4] 4,0 ^4,1 https://www.britannica.com/art/rondeau

[5] ttps://poesie.webnet.fr/lesgrandsclassiques/Poemes/fran%C3%A7ois_villon/rondeau_mort_jappelle_de_ta_rigueur

[6] ttps://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=rondoo&F=M&C06=et

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]