Mine sisu juurde

Rohkeõieline hõbepuu

Allikas: Vikipeedia
Rohkeõieline hõbepuu
'
'
Taksonoomia
Riik Taimed Plantae
Hõimkond Õistaimed Magnoliophyta
Klass Kaheidulehelised Magnoliopsida
Selts Roosialaadsed Rosales
Sugukond Hõbepuulised Elaeagnaceae
Perekond Hõbepuu Elaeagnus
Liik Rohkeõieline hõbepuu
Binaarne nimetus
Elaeagnus multiflora
Thunb.

Rohkeõieline hõbepuu (Elaeagnus multiflora) on hõbepuu perekonda kuuluv põõsaliik.

Arvatakse, et rohkeõieline hõbepuu pärineb algselt Kesk-Hiinast ning on sealt levinud edasi Koreasse ja Jaapanisse.[1] Liik on sisse viidud Lõuna-Sahhalinile.

Liik kasvab 1,5 m kõrguseks, mis moodustab tüve ümber juurevõsa.[1] Võrsed on pruunid ning nendel asuvad paarisentimeetrised, jäigad ogad. Taimel on elliptilised või piklikovaalsed lehed, mis on pikalt väljaveninud alusega. Need on paksud, sileda pealispinnaga, lehe alumist pinda katavad hõbehallid karvakesed.

Rohkeõielise hõbepuu viljad

Õied on torujad, mõlemasoolised, healõhnalised. Õitsemise aeg saabub mai teisel poolel. Õies on neli kroonlehte ja tolmukat ning üks emakas. Vili kuulub luuviljade klassi. Viljad on söödadavad. Vili on enne küpsuse saavutamist kollane ning küpsedes punane. Keskmine vilja mass 1 g. Seeme moodustab vilja massist 20%. Liik viljub ka üksikpõõsana. Viljade valmimise algus on juuli teisel poolel kuni augustis. Viljad on magushapu, veidi parkiva maitsega, viljaliha on sültjas.

Kasvatamine Eestis

[muuda | muuda lähteteksti]

Rohkeõieline hõbepuu võib mõnel aastal lumepinnani külmuda, kuid see sõltub talvest ja kasvukohast.[1] Taim taastub hästi pärast külmumist. Enamasti on liik talvekindel, taludes ilma katmata temperatuure –25 ... –27 °C. Õitseb ja viljub rahuldavalt. Perspektiivi puuviljanduslikuks kasvatamiseks võiks olla Kagu-Eestis.

Iluaianduses
[muuda | muuda lähteteksti]

Rohkeõielisel hõbepuul on dekoratiivne väärtus.

  1. 1,0 1,1 1,2 Robert Piir (2008). Vähetuntud marjad aias. Tallinn: Maalehe Raamat.