Roberto Burle Marx

Roberto Burle Marx

Roberto Burle Marx (4. august 1909 São Paulo – 4. juuli 1994 Rio de Janeiro) oli Brasiilia kunstnik ja maastikuarhitekt.

Burle Marx sündis São Paulos, kuid tema lapsepõlv möödus Rio de Janeiros. 1928. aastal läks ta Berliini maalikunsti õppima. Burle Marx oli üks esimesi brasiillasi, kes võttis sõna metsade ja vihmametsade hävitamise vastu.

Tema maastikuarhitektuurne looming on ülemaailmselt tuntud. Lisaks hõlmavad tema teosed ka muid kunstivorme: maalikunsti ja skulptuuri; tekstiili-, ehte-, teatri-, kostüümidisaini; keraamikat ja vitraaži. Kuigi ta eksperimenteeris mitmesuguste kunstivormidega, oli tema tööde põhifookuseks maastikuarhitektuur. Ta suutis oma maastikukujunduses osavalt rakendada selliseid traditsioonilisi kunstikategooriaid nagu graafiline disain, seinavaip ja rahvakunst. Stiili poolest oli Roberto looming modernistlik; teda peetakse teerajajaks, kes pani Brasiilias aluse modernistlikele maastikele. Maastikuarhitektina kandis Marx ka keskkonnakaitsja rolli, kataloogides uusi Brasiilia taimeliike ning propageerides neid oma projektides.

Looming

Burle Marxi kunstiline stiil oli avangardistlik ja modernistlik. Suur osa tema tööst kannab ajatuse ja täiuslikkuse märki. Burle Marxi inspireeris Van Goghi looming, mis ajendas teda maalikunsti õppima.Tema loomingut mõjutas ka kubism ja abstraktsionism. Asteetika põhines tavaliselt loodusel, näiteks oli sellele iseloomulik erivärviliste lillede kasutamine. Ta huvitus iga taime karakterist ning püüdis disainis tõhusalt ära kasutada nende eripärasid. Roberto esimene aiadisain oli Lucio Costa (arhitekt 1902–1998) kodule.Enamus Marxi töödest asub Rio de Janeiro, São Paulo ja Minas Geraisi osariigis Brasiilias.

Burle Marx töötas selliste projektide loomisel nagu era- ja avalikud aiad ning avalikud haljasalad.

Põhimõtete komplekt

Tal olid konkreetsed põhimõtted, mida ta kasutas oma disainilahenduste valmimisel. Need hõlmasid analoogiat, kontrasti, kordust, eraldamist, laienemist-vähendamist ja rütmi. Analoogia viitab taimeliikide ja -vormide rühmitamisele aias sarnaste omaduste järgi. Burle Marx kasutas kontrasti, et täiendada vaataja jaoks erinevaid värve ja tekstuure. Kordust kasutati sarnaste värvide, vormide või tekstuuridega taimede rõhutamiseks. Teatud taimi, millel olid ainulaadsed omadused, tõsteti esile eraldamise abil. Laiendamine-vähendamine on maastiku lisamise või lahutamisega saavutatav efekt. Viimaseks oli tähtis ka rütm, muutes valgustust, kasutades ära looduslikke efekte, nagu veemüra, lehtede sahin, lillede lõhn jne. Kõik need kujundusmeetodid mõjutavad vaataja kogemusi, mis aedade vaatamisel tekivad.

Valik tehtud töödest

Elu jooksul teostas ta sadakond individuaalprojekti ning üle 2000 maastikudisaini. Siin on vaid mõned näited tema töödest:

• Maastikudisainid Brasiilia avalike hoonete aedades:
  • Sõjaministeerium – vesiaed ja betoonivormide suurepärane kasutamine
  • Välisministeerium
  • Haridusministeerium
  • Itamaraty Palee – välissuhete ministeeriumi peakorter
• Copacabana promenaad – tänava maastik, suuremahuline (4 km pikkune) mosaiik valmis 1970. aastal kuulsal Rio de Janeiro rannal. (Mõjutatud Portugali kõnniteest)
• Inhotim, Brumadinho
• Ibirapuera park, São Paulo, 1954
• Flamengo park – Rio de Janeiros on prügilale ehitatud suur avalik park
• La Rinconada Hipodroom, Caracas, Venezuela
• Parque del Este, Caracas, Venezuela
• La Lagunita Country Club, Caracas, Venezuela
• Pampulha, Belo Horizonte
• Kaskaadide aed, Longwoodi aiad, Pennsylvania, USA
• Biscayne Boulevard, Miami, Florida (valminud pärast tema surma)
• Maracaibo botaanikaaed, Maracaibo, Venezuela
• Peruu väljak, Buenos Aires, Argentina (hävinud)
• Kuala Lumpuri kesklinna park, Kuala Lumpur, Malaisia
• Casa Forte väljak, Recife, Pernambuco-Brasiilia
• Cascata talu, Araras-Brasiilia