Ritsa järv
| Ritsa järv | |
|---|---|
 | |
| Valgla suurus | 145 km² |
| Pindala | 1,49 km² |
| Pikkus | 1,7 km |
| Laius | 447 m |
| Kaldajoone pikkus | 4,29 km |
| Maht | 94 km³ |
| Koordinaadid | 43° 28′ 46″ N, 40° 32′ 37″ E |
  | |
Ritsa järv (ka Suur-Ritsa; abhaasi Риҵа, gruusia რიწა) on järv Abhaasias Suur-Kaukasuse lääneharude vahel 120 km kaugusel Suhhumist. Ritsa järve juures on kuurort.
Ritsa järv on ebaühtlase väljavenitatud ringi kujuline. Suurim pikkus on 1704 m, suurim laius 447 m. Järve pindala on 1,32 või 1,49 ruutkilomeetrit.[viide?] Suurim sügavus on 115 või 116 m või 135 m.[viide?] Ümbermõõt on 4,29 km.
Järve ümbritsevad metsased mäenõlvad. Mägede kõrgus on 2200...3500 m. Lääne ja edela poole jääb Pšegišha mägi, põhja poole Atsetuka ja Agepsta mägi, ida poole Rõhva aheliku harud. Kaldad on järsud.
Järve ääres kasvavad pöögi- ja kuuse-nulumetsad.
Ritsa järve voolab kuus jõge, sealhulgas Lašipsa (Lašipse). Ritsa järvest voolab välja Jupšara jõgi.
Nõgu, milles järv asub, on tektoonilise päritoluga. Järv tekkis 1000 aastat tagasi, kui osa Pšegišha mäest varises maavärina tõttu Lašipsa jõkke ning tõkestas selle.
Ritsa vesi on läbipaistev. Erinevates kohtades on läbipaistvuse aste erinev, mistõttu võib näha erinevaid tumerohelise astmeid.
Vesi on külm.
Järves elab forell.
Ritsa lähedal 1235 m kõrgusel on Väike-Ritsa järv (pindala 0,2 km2). Seda ümbritsevad okas- ja lehtpuumetsad.
Mõlemad järved on Ritsa looduskaitseala territooriumil.
Kliima
[muuda | muuda lähteteksti]Kliima on soe ja niiske metsakliima. Temperatuuri aastane kõikumine on suhteliselt suur. Kevad on külm, sügis soe. Talv on suhteliselt pehme. Mõnel talvel sajab järv lund täis ja jäätub. Suvi ei ole kuum, päikesepaistelisi päevi on palju, õhuniiskus on väiksem kui rannikul, sademeid on suhteliselt vähe. Talvel on palju selgeid päevi, oktoobri keskel langeb ööpäevane keskmine temperatuur 10 kraadini.
Kõige päikesepaistelisem kuu on august (222 tundi), kõige pilvisem on detsember.
Suhteline õhuniiskus on
- talvel 85%,
- kevadel 76%,
- suvel 78%,
- sügisel 81%.
Ritsa järve äärne kliima mõjub hästi mittetuberkuloossete hingamishaiguste ja mõningate muude haiguste korral. Järve ääres oli Jossif Stalini suvila, kus ta tervist parandas. Praegu on seal vabaõhumuuseum.
Tee rannikult Ritsa järve äärde rajati alles 1936.
Rahvaluule
[muuda | muuda lähteteksti]Legendi järgi oli Ritsa järve kohal org, kus voolas jõgi. Jõeäärsel karjamaal oli karjas kaunis tütarlaps Ritsa, kes oli kolme venna Agepsta, Atsetuka ja Pšegišha ainus õde. Vennad olid päeval jahil, õhtul kogunesid koju. Ritsa tegi süüa, vennad imetlesid teda ja laulsid. Kord läksid vennad kaugele mägedesse jahile ja jäid mitmeks päevaks ära. Ritsa igatses nende järele, vaatas tee poole ja laulis võluva häälega. Seda kuulsid kaks metsas elanud röövlit Gega ja Jupšara. Nad otsustasid kaunitari varastada. Jupšara haaras Ritsa hobuse selga. Vennad kuulsid appihüüdu ja asusid röövleid taga ajama. Pšegišha heitis röövlitele järele vägilasemõõga, kuid ei tabanud. Mõõk kukkus maha ja tõkestas jõe. Jõgi täitis hetkega oru ja muutus järveks. Ritsa rabeles töövlite käest lahti, kuid kukkus järve ja jäigi vee alla. Pšegišha heitis Jupšara järve. Ritsa veed ei võtnud teda vastu, heitsid ta üle Pšegišha mõõga ning kandsid ta merre. Gega jooksis sõbrale järele, kuid ei suutnud teda päästa ja ühines temaga. Vennad muutusid mure pärast mägedeks ja valvavad siiani Ritsa rahu.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Ritsa järv – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis