Riivli matmispaik
Riivli matmispaik on Teise maailmasõja-aegne matmispaik Põltsamaa kihelkonnas Viljandimaal, tänapäevase haldusjaotuse järgi Esku külas Põltsamaa vallas Jõgeva maakonnas.
Matmispaik paikneb Põltsamaa linnast lääne pool Viljandi maantee ääres enne Võhma ja Pilistvere tee risti.
Sinna oli väidetavalt maetud inimesi, kes Teises maailmasõjas võitlesid Nõukogude poolel või tegid Nõukogude võimuga koostööd ning tapeti aastatel 1941–1944.
Pärast sõda maeti Riivlisse ümber mujal 1941. aastal hukatud Feodor Tänav ja kinnivõtmisel augustis 1941 enesetapu teinud Julius Kesa.
4. septembril 1975 maeti Tapiku rabast siia ümber Pajusi valla 1941. aastal tapetud nelja Nõukogude aktivisti säilmed.[1]
Herbert Kuurme järgi on sinna maetud 56 inimest, aga neid võis olla pisut veel.[2] Hiljem on ta kirjutanud, et seal hukati 54 inimest.[3]
Ametliku Nõukogude propaganda järgi oli sinna alale maetud 169–200 inimest. Neist oli väidetavalt nimeliselt teada 19 inimest. Pole teada, kas nende hulka arvestati ka varasemad ja 1975. aastal neli ümbemaetut.
Matmispaik oli riiklik ajaloomälestis alates 25. juunist 1997.
Väljakaevamistel mälestusmärgi ümber 14. juunil 2023 leiti 18 inimese säilmed. Need maeti 17. novembril 2023 ümber Põltsamaa II maailmasõja matmispaika. Ülejäänud maetutest pole midagi teada.
Matmispaik kustutati kultuurimälestiste registrist 6. veebruaril 2024.
Mälestusmärk
[muuda | muuda lähteteksti]Matmispaika hakati korrastama 1947. aastal.[4] Mälestusmärk oli 1957. aastal juba püstitatud.[5] Mälestusmärgi ees avati mälestustahvel nimedega 9. mail 1966. aastal.[6] Mälestustahvel on hiljem kõrvaldatud ning selle saatus pole teada.
Lustivere II maailmasõja matmispaigale paigaldati 1975. aastal uus mälestusmärk (kujur Ole Ehelaid). Siis kavandati uued mälestusmärgid ka Riivlisse ja Põltsamaa II maailmasõja matmispaigale. Need uued mälestusmärgid olid 1977. aastal juba tellitud[7], kuid teadmata põhjustel ei paigaldatud neid sinna kunagi. Samal ajal aga Kursi II maailmasõja matmispaigale paigaldati uus mälestusmärk (kujur Elmar Rebane).
Kevadel 2023 eemaldati mälestusmärk, selle asemele paigaldati tagasihoidlik mälestustahvel pealkirjaga "Teise maailmasõja ohvrid".[8] Vana mälestusmärgi saatus pole teada.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ "Ei rohtu siin rajad, siin vaikus on püha...". Punalipp nr 107, 11. september 1975. Lk 1
- ↑ Herbert Kuurme. "Verine suvi Põltsamaal". Käsikiri 1941. aasta sõjasündmustest. 1974. EELK Konsistooriumi arhiiv, EELKKA.43.1.95. Leht 5 ja 6
- ↑ Herbert Kuurme. Pildikesi Põltsamaa ajaloost 1. Põltsamaa 2001. Lk 203
- ↑ O. Muld. "Unustatud aukohustus". Sakala nr 76, 24. juuni 1948. Lk 4
- ↑ "Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 40. aastapäevale pühendatud pidustuste kava". Kiir nr 132, 5. november 1957. Lk 4
- ↑ Pavel Tisler. "...see sündis Põltamaal". Punalipp nr 72, 18, juuni 1966. Lk 2
- ↑ Maie Päid. "Loodus-, ajaloo- ja kultuurimälestised on rahva ühisvara". Punalipp nr 60, 24. mai 1977. Lk 3
- ↑ Taavi Kelder. "Põltsamaal algas Esku jalgtee ehitus". Vooremaa nr 29, 11. aprill 2023. Lk 3
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- P. Leppik. "Riivli vennashaual". Punalipp nr 56, 12. mai 1966. Lk 2
- H. Sööde. "Ei rohtu siin rajad, siin vaikus on püha...". Punalipp nr 107, 11. september 1975. Lk 1–2
- Herbert Kuurme. Pildikesi Põltsamaa ajaloost 1. Põltsamaa 2001
- Kadri Tael. Põltsamaa kalmistute pärand. VI osa. "Vali Uudised", 28. veebruar 2014. Lk 6
- Robert Treufeldt. "Põltsamaa kalmistud Eesti kalmistute pärandis, 1. osa". Vali Uudised nr 29, 11. aprill 2014. Lk 3
- Liisbeth Rats. "Kohalikud Põltsamaa Riivli ühishaua ümbermatmist ei toeta". ERR, 8. veebruar 2023
- Raimo Metsamärt. "Riivli ühishaua saatus ükskõikseks ei jäta". Põltsamaa Valla Sõnumid nr 127, 9. veebruar 2023. Lk 3
- Taavi Kelder. "Algas Riivli sõjahaua ümbermatmine". Vooremaa, 20. juuni 2023
- "17. novembril maeti ümber Põltsamaa vallas Lustivere ja Riivli sõjahaudadest ekshumeeritud II Maailmasõja ohvrid". Põltsamaa vald, 20. november 2023
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Riivli matmispaik kultuurimälestiste riiklikus registris
- Mälestusüritus 1981. aastal. Põltsamaa Muuseumi fotokogu, PLM Fk 303
