Riigikogu juhatus

Riigikogu juhatus on Riigikogu kolmest liikmest (Riigikogu esimees, Riigikogu I aseesimees, Riigikogu II aseesimees) moodustatud kollegiaalne instants, kes korraldab Riigikogu tööd. Juhatuse liikmed valitakse Riigikogu liikmete seast üheks aastaks.

15. juulil 2024 valitud Riigikogu juhatuse koosseis on järgmine:

• Lauri Hussar (Riigikogu esimees);
• Toomas Kivimägi (Riigikogu I aseesimees);
• Arvo Aller (Riigikogu II aseesimees).

Riigikogu juhatuse valimise kord

Riigikogu juhatuse valimine toimub vastavalt "Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele" (RKKTS).

Riigikogu uue koosseisu esimesel istungil valivad Riigikogu liikmed enda hulgast Riigikogu esimehe ja kaks aseesimeest. Edaspidi toimub korraline Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimine Riigikogu täiskogu töönädala viimasel istungil enne ühe aasta möödumist Riigikogu esimehe ja aseesimeeste eelmisest korralisest valimisest.

Kui Riigikogu esimehe või aseesimeeste volitused lõpevad ennetähtaegselt, korraldatakse järgmise Riigikogu täiskogu töönädala esimesel istungil Riigikogu esimehe või aseesimeeste erakorraline valimine.

Esmalt valitakse Riigikogu esimees. Riigikogu aseesimehed valitakse samaaegselt pärast Riigikogu esimehe valimist. Kandidaadi võib üles seada Riigikogu liige. Esmalt seatakse üles Riigikogu esimehe kandidaadid. Pärast Riigikogu esimehe valimist seatakse üles Riigikogu aseesimeeste kandidaadid. Ülesseatu peab andma kandideerimiseks nõusoleku. Hääletamine Riigikogu esimehe ja aseesimeeste valimisel on salajane. Riigikogu liikmel on nii Riigikogu esimehe kui ka aseesimeeste valimisel üks hääl.

Riigikogu esimeheks saab kandidaat, kes saab üle poole kehtivatest häältest. Kui ükski kandidaat ei saa nõutavat häälte arvu, korraldatakse kahe kõige rohkem hääli saanud kandidaadi vahel valimise lisavoor. Võrdse häälte arvu korral heidetakse liisku. Kui Riigikogu esimehe valimisel on üles seatud ainult üks kandidaat, osutub ta valituks, kui ta saab rohkem poolt- kui vastuhääli.

Riigikogu esimeseks aseesimeheks saab kõige rohkem hääli kogunud kandidaat. Riigikogu teiseks aseesimeheks saab häälte arvult teiseks jäänud kandidaat. Võrdselt hääli kogunute vahel korraldatakse valimise lisavoor.

Riigikogu esimehe ja aseesimeeste volitused algavad pärast valimistulemuste teatavakstegemist või pärast protestide lahendamist.

Riigikogu juhatuse ülesanded

Riigikogu juhatuse ülesanded on RKKTS § 13 kohaselt järgmised:

1) korraldab Riigikogu esindamist ning vajaduse korral kehtestab üldised juhised Riigikogu liikmete välislähetuste kohta;
2) määrab Riigikogu alatiste komisjonide liikmete arvu ning fraktsioonidele kuuluvate kohtade arvu alatises komisjonis, määrab alatisse komisjoni fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme ning kinnitab alatiste komisjonide koosseisud ja muudatused nendes, vajaduse korral kehtestab üldised juhised komisjonide töökorralduse ning tegevusvaldkondade kohta;
3) registreerib Riigikogu fraktsioonid ning muudatused fraktsioonide koosseisus;
4) võtab eelnõusid Riigikogu menetlusse ning määrab neile juhtivkomisjone;
41) edastab Riigikogule esitatud Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid Euroopa Liidu asjade komisjonile või väliskomisjonile, määrab alatisi komisjone nende eelnõude kohta arvamusi andma, samuti määrab arvamuse andmise aja;
5) otsustab Riigikogu täiendava istungi toimumise ning valmistab ette täiendava istungi päevakorra;
6) teeb Riigikogule ettepaneku Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamiseks;
7) valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda oma algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja;
8) kehtestab Riigikogu istungite stenografeerimise ja protokollimise korra;
9) otsustab päevakorraküsimuse arutamise aluseks olevate dokumentide Riigikogu liikmetele kättesaadavaks tegemise aja muutmise;
10) kehtestab eelnõude normitehnilised eeskirjad;
11) RKKTS § 132 lõikes 1 ettenähtud juhul määrab peaministrikandidaatide ülesseadmise tähtaja ning ülesseatud peaministrikandidaatide esinemise järjekorra;
12) koostab infotunniks küsimuste esitamise järjekorra;
13) määrab olulise tähtsusega riiklike küsimuste arutelude kestuse, ettekandjad ning küsimuste esitamiseks ja sõnavõttudeks ettenähtud aja;
14) [kehtetu alates 14.07.2007] 
15) otsustab Riigikogu liikmete saatmise lähetusse ning kehtestab Riigikogu liikmete lähetuskulude hüvitamise tingimused, ulatuse ja korra, samuti kehtestab Riigikogu liikme staatuse seaduse §-s 30 ja § 31 lõikes 2 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse, tingimused ja korra;
151) kehtestab Riigikogu ja Riigikogu Kantselei dokumentide asutusesiseseks teabeks tunnistamise ja nende kasutamise korra;
152) kehtestab Riigikogu liikme staatuse seaduse § 31 lõikes 1 sätestatud kulude hüvitamise ulatuse ja korra Riigikogu XI koosseisu liikmete jaoks;
16) kehtestab Riigikogu Kantselei struktuuri ning Riigikogu Kantselei teenistujate ametipalkade piirmäärad;
17) nimetab avaliku konkursi korras ametisse Riigikogu Kantselei direktori;
18) otsustab käesoleva seaduse või mõne muu seadusega reguleerimata protseduuriküsimused;
19) arutab küsimusi, mille on temale esitanud Riigikogu esimees;
20) kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad, et kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seonduvates küsimustes;
201) kinnitab Riigikogu arhiivi pidamise korra;
21) korraldab Riigikogu tööd muul viisil.

Riigikogu esimehe ülesanded

Riigikogu esimees esindab Riigikogu ja korraldab Riigikogu tööd, konkreetsemalt on tal vastavalt RKKTS-i §-le 14 järgmised ülesanded:

1) kutsub kokku Riigikogu juhatuse istungid ning juhatab neid;
2) kutsub kokku Riigikogu komisjoni esimese istungi;
3) kutsub kokku Riigikogu täiendavad istungid;
4) kutsub kokku Riigikogu erakorralised istungjärgud;
5) teeb Riigikogule ettepanekuid päevakorra täiendamiseks, määrab ametivannete andmise aja ning lepib Vabariigi Presidendi, peaministri ja ministritega kokku nende poolt poliitiliste avalduste esitamise aja;
6) kaalukate põhjuste olemasolu korral määrab käesolevas seaduses ettenähtust erineva Riigikogu istungi toimumise koha;
7) kutsub Riigikogu istungitel osalema isikuid, kellel ei ole seda õigust ametikohast tulenevalt;
8) annab loa istungil toimuvast filmi- ja videovõtete ning tele- ja raadioülekannete tegemiseks, samuti istungil toimuva fotografeerimiseks;
9) annab massiteabevahendite kaudu ülevaate Riigikogu kinnisel istungil toimunust ning annab loa kinnise istungi stenogrammiga tutvumiseks;
10) juhatab Riigikogu istungeid ning tagab istungi ajal korra istungisaalis ja rõdudel;
11) saadab seaduseelnõud Vabariigi Valitsusele arvamuse andmiseks;
12) otsustab eelnõudele ettenähtust teistsuguse muudatusettepanekute esitamise tähtaja määramise;
13) kirjutab alla vastuvõetud seadustele ja Riigikogu otsustele;
14) täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid Eesti Vabariigi põhiseaduse §-s 83 ettenähtud juhtudel;
15) täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.

Riigikogu aseesimehe ülesanded

Riigikogu aseesimees täidab Riigikogu esimehe ülesandeid Riigikogu esimehe äraolekul, tema volituste peatumise korral Vabariigi Presidendi ülesannete täitmise ajaks ning muudel juhtudel Riigikogu esimehe kehtestatud korras. Riigikogu esimehe ülesandeid täitev Riigikogu aseesimees täidab Vabariigi Presidendi ülesandeid juhul, kui Riigikogu esimees on puhkuse, haiguse või muu takistuse tõttu ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma.

Riigikogu juhatuse töökorraldus

Riigikogu juhatuse istungi kutsub kokku Riigikogu esimees vastavalt vajadusele. Istungi aja ja päevakorra teeb Riigikogu esimees aegsasti teatavaks. Riigikogu juhatuse istungit juhatab Riigikogu esimees. Riigikogu juhatuse istungist võivad osa võtta Riigikogu liikmed ning Riigikogu esimehe poolt kutsutud isikud.

Riigikogu juhatus võib otsuse vastu võtta üksnes pärast kõigi tema liikmete arvamuse ärakuulamist. Riigikogu juhatuse otsus võetakse vastu kohalolevate liikmete konsensusega. Kui konsensust ei saavutata, võib Riigikogu juhatuse liige panna küsimuse päevakorraväliselt hääletamisele Riigikogu istungil. Riigikogu juhatuse otsus jõustub vastuvõtmisega, kui riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Riigikogu juhatuse istung protokollitakse. Protokolli märgitakse istungi alguse ja lõpu aeg ning istungi toimumise koht, istungil osalenute nimed ja ametikohad ning istungi päevakord ja vastuvõetud otsused. Sõnavõtja taotlusel protokollitakse tema seisukohad. Protokollile kirjutavad alla istungi juhataja ja protokollija.

Vaata ka

• Riigikogu vanematekogu

Välislingid

• Riigikogu juhatusest Riigikogu kodulehel