Riia Aleksandri gümnaasium

Riia Aleksandri gümnaasium (vene keeles Рижская Александровская мужская гимназия, saksa keeles Alexander-Gymnasium von Riga) oli Riia esimene vene õppekeelega gümnaasium. Kool asutati Vene keisririigi Baltikumi venestamispoliitika raames ning sai nime Vene keiser Aleksander II järgi. Aja jooksul sai gümnaasiumist üks Riia parimaid koole ja selle on lõpetanud paljud kuulsad Läti teadlased ja kultuuritegelased. Tänapäeval asub gümnaasiumihoones Jāzeps Vītolase nimeline Läti muusikaakadeemia.

Ajalugu

19. sajandi keskel oli Balti riikides mitu saksakeelset gümnaasiumi: Riias kaks (klassikaline provintsiaalgümnaasium ja linna reaalgümnaasium), Miitavi (Jelgava), Tallinna, Liibavi ja Tartu. Vene riigivalitsus soovis hakata seda muutma ja luua ka venekeelsed gümnaasiumid. Balti kindralkuberneri krahv P. A. Šuvalovi ettepanekul saatis Rahvaharidusministeerium 1865. aastal Tartu haridusringkonda asjaga tutvuma salanõunik Mogiljanski. Tema aruande kohaselt ei olnud vene keel gümnaasiumides küll juhtpositsioonil, kuid venekeelsete gümnaasiumide rajamist ta vajalikuks ei pidanud. Lõpuks toetas valitsus aga ikkagi Šuvalovi ettepanekut ja 1. juunil 1867 lubas keiser Aleksander II avada Riias vene gümnaasiumi, millele anti tema nimi, et eristada seda kahest ülejäänud Riia gümnaasiumist.

Kohalikud keeled ning läti ja eesti õpilased

Kuna algusest peale eeldati, et gümnaasiumis õpivad erinevatest rahvustest lapsed ning et on vaja "mittevene päritolu noortele anda võimalus omandada üldhariduse kõrval ka täielik vene keele oskus", suurendati vene keele tundide arvu 1. klassis. Mittevene lapsed pidid aga kirikuslaavi keele asemel õppima rohkem saksa keelt. Arvestades, et Riia on kaubalinn, õpetati valikainena ka inglise keel. Lisaks pidas Šuvalov oluliseks, et väljaspool programmi õpitaks ka põlisrahvaste keeli: läti keelt Riias ja eesti keelt Tallinna gümnaasiumis, kuna "vene gümnaasiumid, mis viljelevad teaduslikult kohalikke keeli, mitte ainult ei eralda haridust taotlevaid lätlasi ja eestlasi nende rahvajuurtest ja sugulaste huvidest, nagu seda tehakse kohalikes Saksa õppeasutustes, vaid, vastupidi, annab lätlaste ja eestlaste lastele võimaluse ülal pidada ja tugevdada elavat ja viljakat sidet oma põlishõimudega, kelle vahel nad on omakorda valgustusjuhid ja vene keele teadmiste levitajad. Vene keele ja kirjanduse õpetajate meelitamiseks vene gümnaasiumidesse tõsteti nende palku; ja luteri usuõpetajad olid palgalt ja teenistusõiguselt võrdsed õigeusklike õigusõpetajatega.

Esimene lend

3. oktoobril 1867 teatas A. A. Keyserling kohalike ajalehtede kaudu uue gümnaasiumi avamisest, mille tarbeks renditi kesklinna parimas asukohas Nasledniku ja Aleksandrovski tänava nurgal kaupmees Schuchardti kolmekorruseline maja. Gümnaasiumihoone oli ehitatud aastail 1870–1875 uusklassitsistlikus stiilis silmapaistvaima baltisaksa arhitekti Johann Friedrich Baumanni (1834–1891) projekti järgi.

1867. aasta detsembriks oli gümnaasiumisse soovijaid 141, kellest „90 õigeusklikku, 33 luterlast, 10 katoliiklast ja 4 vanausulist”. Gümnaasiumi direktoriks valiti 23. detsembril N. P. Gamburtsov.

Gümnaasium avati 10. (22.) jaanuaril 1868. Õppetöö algas 30. jaanuaril ja esimene õppeaasta kestis poolteist aastat. Esialgu moodustati viis klassi: ettevalmistavad ja neli madalamat; kõrgemad klassid avati järgmise kolme aasta jooksul. 179 eksaminandist võeti vastu 128 inimest: ettevalmistusklassi 25, 1. klassi 40, 2. klassi 38, 3. klassi 17 ja 4. klassi 8 inimest.

Kooli avamisel osalesid Vene keisri sugulane Oldenburgi vürst Nikolai ja Baltikumi kindralkuberner Pjotr Albedinski. 1894. aastal pühitses Vene Õigeusu Kiriku Riia ja Jelgava peapiiskop Arseni Brjantsev gümnaasiumihoone teisel korrusel asuva kabeli.

Õppekava

Gümnaasiumi kohustuslikud ained olid usuõpetus, vene keel, ladina keel, matemaatika, prantsuse ja saksa keel, ajalugu, geograafia, looduslugu, füüsika, kosmograafia, kalligraafia, joonistamine ja joonestamine. Õppetunnid kestsid 90 minutit. Hindeid pandi jooksvalt, mitte semestri lõpus. Kui õpilane sai järjest kaks mitterahuldavat hinnet, määrati talle järeleaitamise tunnid. Õppetundide vahel olid vahetunnid: algul 15–20 minutit, seejärel 5–8 minutit, alates kella 12-st sõid õpilased lõunat.

Gümnaasiumiõpilaste päritolu

Aasta	Koguarv	Aadlike ja ametnike lapsed	Vaimulike lapsed	Linnakodanike lapsed
1869	144	62	3	71
1870	193	79	9	90
1871	207	86	15	93
1872	211	82	21	92
1873	205	78	26	93
1874	206	80	28	90
1875	233	94	32	98
1876	259	115	37	97
1877	292	130	41	113
1878	307	135	40	118
1879	313	149	32	118
1880	337	155	35	133
1881	376	175	36	151
1882	447	199	37	190
1883	498	213	35	226
1884	488	208	30	220
1885	446	196	26	192
1886	476	214	22	206
1887	480	204	20	216
1888	415	184	18	171
1889	403	178	15	174
1890	421	195	12	178
1891	437	200	12	178
1892	443	224	9	170

Esimene maailmasõda ja kooli evakueerimine

Esimese maailmasõja alguseks oli Aleksandri gümnaasium oma 690 õpilasega Riia suurim kool. Esimese maailmasõja ajal evakueeriti Riia Aleksandri gümnaasium 1915. aastal Võrru ning sealt 1917. aasta mais edasi Saranskisse. Pärast sõda, 1919. aasta lõpus, anti hoone Läti konservatooriumi käsutusse.

Direktorid

1868–1885 Nikolai Pavlovitš Gamburtsov
1885–1886 Grigori Andrejevitš Jantševetski, ladina ja vanakreeka keele õpetaja, gümnaasiumi inspektor; alates 01.07.1885 direktor; 01.07.1886 määrati Tartu kubermangugümnaasiumi direktoriks
1886–1902 Jegor Vasiljevitš Beljavski
1902–1903 Pjotr Dmitrijevitš Pogodin
1903–1907 Nikolai Vasiljevitš Finokov
1907 – pärast 1913. aastat Porfiri Ivanovitš Bojarinov

Õpetajad

1868–1872 Aleksei Fedorovitš Štšelkunov, õigeusu õpetus
1872–1879 Vladimir Nikolajevitš Belski, õigeusu õpetus
1879–1895 Sergei Matvejevitš Korolev, õigeusu õpetus
1868–1891 Emil Hugenberger, luterlik usuõpetus
1868–1873 Adolf Karlovitš Martõnov, katoliku usuõpetus
?–1902 Pauls Gailitis, usuõpetus läti keeles
1868–? Kaspars Biezbārdis, läti keele õpetaja
1869–1881Viktor Pavlovitš Moskvin, vene keel ja kirjandus
1872–1872 Ivan Mokievitš Želtov, vene keel ja kirjandus
1881–1891? Nil Ivanovitš Tihhomirov, vene ja ladina keel
1868–1869 Sergei Gerasimovitš Okunkov, ladina keel
1870–1875 Darius Iljitš Nagujevski – ladina keel
1891–? Ilja Kapitonovitš Vasilkov, klassikalised keeled
1868–1876 Vassili Vassiljevitš Šihhov, matemaatika ja füüsika (aastast 1872 ka looduslugu VI klassis)
1868–1900? Orest Nikolajevitš Milevski, ajalugu ja geograafia
1879–1896? Andrei Aleksandrovitš Asharin, sakslane
1869–1881 Vassili Efimovitš Kalistov, joonistamine
läti keeleteadlane Kārlis Mīlenbahs, gümnaasiumi saksa keele õpetaja
läti kirjade tsensor, Riia Läti Lauluseltsi juhataja, Riia Läti Seltsi teatrikomisjoni juhataja Grigorijs Pasītis, gümnaasiumi läti keele õpetaja alates 1881. aastast
Ärkamisaja tegelane Andrejs Stērste

Silmapaistvad õpilased

August Kirchenstein (lõpetas 1893)
läti ohvitser Jānis Fabriciuss (1894)
Sergei Tomilin (1895)
läti kunstiajaloolane ja Läti Ülikooli esimene rektor Ernst Felsberg (1897)
Eduard Pulpe (1906)
Felix Zielens (1906)
Sergei Juzeptšuk (1911)
Vladimir Šervinski (1912)
Sergei Sverženski (kuldmedal, 1913)
Aleksander Talkovski (1913)
läti luuletaja Aleksandrs Čaks (1914)
läti pedagoog ja psühholoog Rūdolfs Jirgens
läti füsioloog ja biokeemik Roberts Krimbergs
Vidzeme 4. laskurkorpuse arst, kirurg Aleksandrs Mežciems
läti kirurg Pāvils Mucenieks
meditsiiniprofessor ja Läti Ülikooli rektor Jānis Ruberts
Hugo Skulme (1913)
kirurg, haigladirektor, meditsiiniajaloolane Pauls Stradiņš (kuldmedal, 1914)
Vene impeeriumi ja NSV Liidu riigiteenistuja Aleksandrs Štange
eesti arst Harry Busch

Kirjandus

Прибалтийские русские: история в памятниках культуры. Рига: Институт европейских исследований, 2010. Ред. А. В. Гапоненко, 736 с. ISBN 978-9934-8113-2-6 – стр. 358–360
Двадцатипятилетие Рижской Александровской гимназии. Исторический очерк состояния гимназии с 1868 по 1893 год. / Сост. О. Милевский. – Рига: типо-литография Эрнста Платеса, 1893.
Александровская гимназия // Рига : Энциклопедия = Enciklopēdija Rīga / [пер. с латыш. ; гл. ред. П. П. Еран]. – Рига : Главная редакция энциклопедий, 1989. – С. 161. – ISBN 5-89960-002-0.
Бартеле Т. М. Рижская Александровская гимназия (1868–1914) – ответ на вызовы времени // Россия и Латвия в потоке истории. 2-я половина XIX – 1-й половины XX в. – М.: ИВИ РАН, 2015. – 336 с.–ISBN 978-5-94067-448-1.