Riia-Bolderāja raudtee

Kuigi raudtee nimeks oli Riia-Bolderāja raudtee, viis see siiski Bolderājast edasi Daugavgrīva kindluse juurde

Riia–Bolderāja raudtee on endine raudtee Riia linna ja Daugavgrīva kindluse vahel. Sellest on välja kasvanud tänapäevane Riia–Bolderāja raudteeliin. Raudtee pikkus oli 17,5 versta (18,7 km).

Peatused Riia–Bolderāja raudteel

• Riia (Rīga II)
• Torņakalns (Tegu oli Riia–Jelgava raudtee jaamaga, mis Riia-Bolderāja raudteele oli sõlmjaamaks, kus selle rongid aga ei peatunud)
• Zasulauks (Tegemist oli sõlmjaamaga, kust hargnes Riia-Tukumsi raudtee
• Bolderāja
• Dinamünde, Ust-Dvinski platvorm
• Ostas Dambis

Algne raudteesild üle Daugava

Ajalugu

Raudteed hakati kavandama aastal 1869 sama ettevõtte raames, mis oli rajanud Riia–Daugavpilsi raudtee ja mis seda ka haldas. Põhjuseks oli see, et suuremad laevad ei pääsenud toona Riia sadamasse ja jäid peatuma Bolderājasse, kus siis kaubad väiksemate laevadega Riiga transporditi. Raudtee valmis aastail 1872–1873.

Selle raudtee omanikud olid samad kui Riia–Jelgava raudteel ja Riia-Daugavpilsi raudteelgi ja aastal 1878 need firmad ühendati. Sisuliselt toimis ta siiski uue ettevõtte allharuna edasi. Venemaa Keisririik asus aastal 1890 laiarööpmelisi raudteid riigistama ja aastal 1895 liideti ka see raudtee ühele riiklikest raudteevalitsustest alluva Riia-Orjoli raudteega. Tänapäeval on Riia–Bolderāja raudteeliin Läti Raudtee alluvuses.

Aastal 1872 avati liikluseks üle Daugava viiv sild. Tegemist oli esimese üle Daugava viiva sillaga Riias. Algselt oli 737 meetri pikkune sild tasu eest avatud ka tavaliiklusele – silla ületamine maksis viis kopikat, sõidukiga maksis see 10 kopikat ja kaupa vedava sõidukiga 20 kopikat. Samuti hakkasid seda silda kasutama Riia-Jelgava raudtee reisirongid, millele Torņakalnsi raudteejaama ehk raudteejaama Rīga III asemele kujunes nüüd lõppjaamaks Riia keskraudteejaam. Kui aastal 1914 vana silla asemele uus ehitati, omandas vana silla raudsõrestikud Riia linn, kasutades seda uue silla ehitamiseks, mis oli mõeldud auto- ja trammiliiklusele. 49 meetri pikkune osa sillaraamistikust oli kõrvalepööratav, mis võimaldas vajaduse korral jõge liikluseks avada ka kõrgematele laevadele. Samasugune kõrvalepööratav lõik oli ka aastal 1973 valminud sillal üle Buļļupe.

Rongiliiklus Bolderājasse algas 1. jaanuaril 1873, ent Daugavgrīvasse hakkas rong sõitma sama aasta 11. detsembril. Esimesel aastal liiklesid sellel raudteel üksnes reisirongid. Kuigi raudtee Riia poolne lõppjaam asus Riia keskraudteejaama kõrval, oli sel raudteel siiski oma lõppjaam Rīga II. Teiseks lõppjaamaks loeti kuni aastani 1919 ametlikult Bolderāja raudteejaama, mis kajastus ka raudtee nimes. Kui valmis Riia–Tukumsi raudtee, ehitati Riia-Bolderāja raudtee kuni sõlmjaamaks kujunenud Zasulauksi raudteejaamani ümber kaheteeliseks.