Mine sisu juurde

Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava raudtee

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia

Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna– raudtee oli kavandatud raudteeliin Lätis, millest valmisid reaalselt Madona-Lubāna raudtee ja Riia–Ērgļi raudtee.

Tänapäeval on kasutusele jäänud lõik Riiast Saurieši raudteejaamani.

Peatused Riia–Ērgļi raudteeliinil

[muuda | muuda lähteteksti]

Peatused Madona–Lubāna raudteeliinil

[muuda | muuda lähteteksti]

Ajalugu

[muuda | muuda lähteteksti]

Aastal 1928 võttis Läti Raudtee vastu otsuse ehitada maal välja raudteede võrgustik, milleks tuli riigis ehitada täiendavalt veel 850 kilomeetrit raudteid. Veel samal aastal võeti seimis vastu otsus rajada raudtee Riiast Kārsavani. Algselt pidi see tee olema rööpmelaiusega 750 mm. Tee pidi valmima viie aastaga.[1]

Reaalselt liinil tööd edasi ei liikunud ja aastal 1930 võeti vastu uus otsus, et uus tee pidi tulema laiarööpmeline. Tee oli mõeldud arendamaks piirkonnas turismi, see pidi vajaduse korral olema kasutatav ka sõjanduslikult. Tõid alustati kahes kohas, Riiast Ērgļini ja Madonast Lubānani. Alanud majanduskriis pidurdas aga ehitustöid.[2]

Laiarööpmeline raudtee Madona ja Lubāna vahel valmis aastal 1935 ja avati liikluseks 16. novembril.[3] Raudtee ehitati sinna Lubāna metsadest puitmaterjali väljaveoks, ühtlasi pidi see aitama kohalikel suhkrupeedi kasvatajatel oma kaupa turustada.[4]

Riiast Suntaži raudteejaamani viiv raudteelõik avati liikluseks 26. novembril. Aastal 1937 valmis tee Ērgļini. Seal ehitusööd seiskusid, sest trassi jaoks oli kaks varianti. Ehitustööle oli takistuseks maastik - tee pidi läbima Läti kõige kõrgemaid alasid.[5]. Viimaks pidid teele kujunema peatuskohad Jumurdas, Vējavas, Lubejas, Lauteres, Zelgauska mõisa juures ja Arona peatus Arona jõe kaldal.[6] Projektile tegid aga lõpu Läti annekteerimine ja teine maailmasõda. Lubāna ja Kārsava vahelisel lõigul töid reaalselt ei alustatudki, otsustati üksnes seda, et raudtee ületab Aiviekste jõe Lubāna linna kohal ja et see ristub Sita–Rēzekne raudteega Bērzpilsi raudteejaama juures.

Teise maailmasõja järel liiklus seiskus. Madona-Lubāna vaheline liiklus taastati juba aastal 1945. Rongiliiklus Kangarini taastati jaanuaris 1947, Suntažini aga jaanuaris 1949. Jaanuaris 1951 taastati liiklus Ķeipene, hiljem samal aastal aga Taurupe raudteejaamani. Liiklus Ērgļini taastati aastal 1953.[5]

Nõukogude perioodil oli liinil vaid kohalik tähtsus. Madona-Lubāna vaheline reisirongiliiklus lõpetai aastal 1960, kaubarongiliiklus aastaks 1990. Riia ja Ērgļi vaheline lõik oli XXI sajandiks amortiseerunud, ent selle taastamiseks ei eraldatud raha. Aastal 2007 toimus Cekule juures avarii. See tõi kaasa rongiliikluse seiskumise sellel lõigul.[7] Liiklus enam ei taastunud ja aastal 2009 liin likvideeriti. Algasid ka tööd raudteerööbaste ülesvõtmiseks. Säilus vaid lõik Saurieši raudteejaamani, ka jäid rööpad üles võtmata Ķeipene raudteejaama juures.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 174. lk. ISBN 978-9984-38-698-0
  2. ↑ T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 175. lk. ISBN 978-9984-38-698-0
  3. ↑ T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 176. lk. ISBN 978-9984-38-698-0
  4. ↑ Lauksaimnieks B. «Mani piedzīvojumi cukurbiešu audzēšanā». Sētā un Druvā, 01.07.1937.
  5. ↑ 5,0 5,1 T. Altbergs, K. Augustāne, I. Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. R: Jumava, 2009, 178. lk. ISBN 978-9984-38-698-0
  6. ↑ https://vesture.dodies.lv/#13/57.6136/24.8425&m=11/56.89044/26.02627&l=O/U
  7. ↑ Toms Altbergs, Karīna Augustāne, Ieva Pētersone. Dzelzceļi Latvijā. Rīga : Jumava, 2009, 178. lk. ISBN 978-9984-38-698-0
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Riia–Ērgļi–Madona–Lubāna–Kārsava_raudtee&oldid=6708146"