Rhodose piiramine (1480)

Rhodose piiramine
	Osa Osmanite sõjad Euroopas
	1480. aasta Rhodose piiramine. Napoli laevad esiplaanil ja Türgi laager tagaplaanil.
Toimumisaeg	23. mai – 17. august 1480
Toimumiskoht	Rhodos
Tulemus	Hospitaliitide võit
Osalised
Osmanite riik	Hospitaliidid
Väejuhid või liidrid
Mesih Paša	Pierre d'Aubusson; Antoine d'Aubusson
Jõudude suurus
70 000 meest; 100 või 160 laeva; tõenäoliselt 10–15 000 meest; mitte enam kui 20 000; 3000 janitšari	500+ rüütlit; 2000+ sõdurit ; tõenäoliselt u. 3500 meest või 300+ rüütlid; 300 seersanti; 3000–4000 sõdurit
Kaotused
9000 tapetut ja 15 000 haavatut	Vähesed

1480. aastal pidas väike Rhodose hospitaliitide garnison vastu Osmanite riigi rünnakule.

Rünnak

23. mail 1480. aastal ilmus Rhodose ette Trianda lahte 160 laevast koosnev Osmanite laevastik koos 70 000-mehelise armeega Mesih Paša juhtimisel. Hospitaliitide garnisoni juhtis suurmeister Pierre d'Aubusson.

Osmanite esimene eesmärk oli vallutada Püha Nikolause torn, mis on strateegiline punkt rüütlite kaitseks kahes sadamas: Mandraki ja see, mis idapoolses Akandia lahes. Türgi suurtükivägi jätkas katkematut pommitamist ja alates 9. juunist sooritas jalavägi mitmeid rünnakuid. Suurmeister d'Aubusson ise ruttas garnisonile appi ja vaenlane löödi pärast ägedat võitlust tagasi.

Teine rünnak linnale toimus müüri idaosas juudi kvartali lähedal Akandia lahe suunas, mis oli Itaalia "tongue" lahingujaam ja oli üsna nõrk. Rüütlid ja linnarahvas kaevasid sel ajal müüri siseküljele uue vallikraavi ja ehitasid uue sisekindlustuse, samas kui Türgi suurtükiväe kanonaad jätkus. Taas kaitsesid rüütlid linna ja pärast kibedat lahingut, kus mõlemal poolel oli palju kaotusi, õnnestus oht taas ära hoida.

27. juuli koidikul alustasid türklased jõulist pealetungi ja nende umbes 2500 janitšarist koosnev eelvägi suutis vallutada Itaalia torni ja siseneda linna. Järgnes meeletu võitlus. Viiest kohast haavata saanud suurmeister juhtis lahingut ja võitles, piik käes. Pärast kolmetunnist võitlust vaenlane hävitati ja kurnatud ellujäänud hakkasid taganema. Rüütlite vasturünnak põhjustas türklased korratu taganemise, kiskudes endaga kaasa vesiiri ja ülemjuhataja. Hospitallerid jõudsid tema telgini ja võtsid koos muu saagiga islami püha standardi. Sel päeval tapeti 3000–4000 türklast.

17. augustil 1480 loobus Osmanite laevastik katsest Rhodos vallutada. Sultan Mehmed II oli raevus ja oleks saart uuesti rünnanud, kuid tema surm 1481. aastal lõpetas katse. 1521.–1522. aastal piirasid Osmanid taas Rhodost ning vallutasid linna ja saare.

Historiograafia

Hospitaliitide asekantsler Gulielmus Caoursin oli piiramise pealtnägija ja pani selle kirjelduse teosesse Obsidionis Rhodiae Urbis Descriptio. D'Aubussoni enda aruande piiramise kohta võib leida John Taaffe'i teosest Jeruusalemma Püha Johannese püha, sõjalise, suveräänse ordu ajalugu .

Johann Snell trükkis Obsidionis Rhodiae Urbis Descriptio 1482. aastal Taanis Odenses ja seda trükki peetakse kui mitte esimeseks, siis üheks kahest esimesest raamatutrükist Taanis.

Galerii

Jeruusalemma Püha Johannese rüütlite mortiir, Rhodos, 1480–1500. Pierre d'Aubussoni palvel loodud pommitajat kasutati müüride lähikaitses (100–200 m). See tulistas 260 kg graniitkuule. Pommitaja kaalub 3325 kg. Välja pandud Pariisi *Musée de l’Armées*.