Mine sisu juurde

Rendžu

Allikas: Vikipeedia

Rendžu (jaapani keeles 連珠 renju) on Jaapani lauamängu gomoku professionaalne versioon.

Klassikalise mängulaua suurus on 19 × 19, kuid rendžut võib mängida ka väiksemal mängulaual või isegi ruudulisel paberil. Ametlikel mängudel kasutatakse ringikujulisi nuppe, mis on kas mustad või valged. Rendžu eelis gomoku ees on see, et see kaotab gomokus esineva musta eelise valge ees. Vajalikud on ka mustad ja valged nupud, paberil mängimise korral võib teha näiteks ruute ja riste. Nuppe võib siis teoreetiliselt vaja minna 225, kuid harilikult piisab 100 (50 kumbagi värvi) nupust.

Soovitatav on enne läbi lugeda gomoku reeglid, sest rendžu reeglitest on ilma nendeta raske aru saada.

Samamoodi kui gomokus on rendžus eesmärk saada viiest nupust koosnev katkematu rida kas horisontaalis, vertikaalis või diagonaalis. Mängulaud meenutab esmapilgul paljude ruutudega lauda. Tähele tuleb panna, et nuppe ei käida mitte ruutude sisse, nagu tunduks lihtsam, vaid joonte ristumiskohtadesse. Nuppe laualt enne mängu lõppu ära ei võeta, ega nihutata. Algul on mängulaud tühi. Esimese käigu teeb must, pannes lauale avangu – kaks musta nuppu ja ühe valge. Sealjuures on üks musta nupp keskel ja valge tohib panna ainult sellele vahetult kõrvale(ka diagonaalis). Seejärel peab valge selle avanguga nõustuma või tagasi lükkama, mis puhul värvid vahetatakse. Igal juhul paneb järgmise nupu lauale valge. 5. käigul käib must 2 nuppu ja 6. võtab valge lisaks käimisele ühe ära. Pärast kuuendat käiku käib mäng edasi nagu gomokus – kordamööda. Võidab mängija, kes esimesena moodustab viisiku.

Rendžus võitmiseks on vaja moodustada kahvleid ehk olukordi, kus mängulaual on mitu neljast või kolmest rida korraga, nii et vastane ei jõua neid kõiki kinni panna. Rendžus on mustaga mängijale on keelatud moodustada kahvleid 3×3 (kolmene rida pluss kolmene rida, kus mõlemal real pole otsades vastase nuppe), 4×4 ja pikka rida (rohkem kui 6 nuppu ritta). Kui must käib neisse punktidesse, kas kogemata, või valge sundusel, siis on ta automaatselt kaotanud. Selliseid punkte nimetatakse foolideks. Valgel ei ole foole, ta võib võita igasuguste kahvlite abil ja samuti pika reaga. Mustale lubatud kahvliks on 4×3.

Eesti rendžus

[muuda | muuda lähteteksti]

Eestil on rendžus mitu maailmaklassiga mängijat ja isegi 2 maailmameistrit: Tunnet Taimla ja mitmekordne maailmameister Ando Meritee. Ants Soosõrv on Eesti rendžu peamine eestvedaja ja rendžuürituste organiseerija.

Rendžut on võimalik harrastada Kullo huvikeskuse mõttemängude ringis ja vint.ee mänguportaalis.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]