Parvlaev

Parvlaev on autotekiga reisilaev, mida kasutatakse liinireisideks.

Vene keele eeskujul on riigisiseste laevaliinide parvlaevu kõnekeeles kõlalise sarnasuse põhjal nimetatud ka praamideks^[1] (vene паром tähendab parvlaeva), sest aastakümneid saarte laevaliiklust korraldanud Eesti Merelaevanduse töökeel oli vene keel.

Iseloomustus

Parvlaev – autotekiga reisilaev – on eeskätt Põhjamaade rahvusvahelistel liinidel levinud laevatüüp, aga on kasutusel ka siseliinidel, enamasti saarte ja mandri vahel. Reisijate arv võib sõltuda sellest, kas tegu on päevaste või öiste liinidega, mil reisijad vajavad kajutikohti. Suurtel parvlaevadel on umbes 2500 reisijakohta ja kui tegu on päevaste reisidega, siis on sama suures laevakeres rohkem autokohti.

Kui parvlaev sõidab lühikesel liinil, on sellel tavaliselt kaks rampi – nii vööris kui ka ahtris –, et lossimine-lastimine oleks kiirem.

Meresõiduohutusreeglite järgi peavad nii sõiduki juht kui reisijad parvlaevaga sõitmise ajaks sõidukist lahkuma. Üldjuhul on keelatud sõidu ajal autotekile minna. Ent lühiliinidel on sageli vastupidi – sõitjad jäävad meresõidu ajaks autosse.

Läänemerel alustasid parvlaevad esmalt Soome ja Rootsi vahelistel liinidel, mis muutis reisijaile oma auto kaasavõtmise mugavaks. Parvlaevad on levinud ka saarte ja mandri vahelistel liinidel, mõnes riigis tegeleb sellega riik kui maantee pikendusega. Saarte parvlaevaliinide sellise käsitluse korral võib neis riikides parvlaevasõit olla ka tasuta või on tasuta reisijaile ning sõidukite ja kaubaveo eest tuleb tasuda. Näiteks Hollandis vastutab parvlaevaliikluse korraldamise eest maanteeamet.

Rahvusvahelisi liine on avatud ka selleks, et vältida piiriületusi ja viisaprobleeme maismaal. Seetõttu avas näiteks Tallink 1994. aastal liini Tallinn–Travemünde, sama eesmärki täidavad ka ro-pax-laevaliinid Peterburi–Kaliningrad ja Ust-Luga sadam–Sillamäe. Ükski neist liinidest enam ei tegutse.

Põhjamaade rahvusvaheliste liinide parvlaevadel on tavaliselt jääklass 1A või 1A Super, mistõttu need laevad vajavad talvel väga harva jäämurdja abi ja peavad sõiduplaanist kinni. Kiireteks parvlaevadeks peetakse neid, mille kiirus on 27–28 sõlme, tavaliselt on suurte parvlaevade kiirus alla 25 sõlme. Parvlaevad on ka osa kiirlaevu (kiirusega 35 või enam sõlme), kuid neid nimetatakse enamjaolt kerekuju järgi, näiteks katamaraanideks või ühekerelisteks kiirlaevadeks.

Vahel kasutatav sõna reisiparvlaev on tautoloogia, sest sõna 'parvlaev' tähendab (autotekiga) reisilaeva. Vahel kasutatav sõna kruiisiparvlaev (inglise keeles cruise ferry) on turundusargument, mida kasutatakse nende rahvusvaheliste liinide parvlaevade kohta, millel rõhutatakse teenuseid, mugavust ja meelelahutust.

Esimene senistest Põhjamaade parvlaevadest luksuslikuma sisustuse ja suurema arvu kajutikohtadega parvlaev oli Silja Line'i "Fennia" (1966). Viking Line oli juba 1964 korraldanud minikruiise Rootsi ja Ahvenamaa vahel, et suurendada reisijate arvu madalhooajal.

Parvlaevakruiiside kui turismitoote levikut soodustasid tax-free reeglite järgimiseks korraldatud minikruiisid: kui näiteks laevaga Helsingist Tallinna sõiduks kulus 3½ tundi, siis tax-free ostude tegemiseks laeval oli vaja Soomest vähemalt 20 tunniks lahkuda. Selline turismitoode muutus populaarseks ja 20–40 tunni pikkusi minikruiise müüakse edukalt ka neil Läänemere laevaliinidel, millel tax-free eelist enam pole. Sisult pole see kruiis ehk ristlus, vaid edasi-tagasi-reis samal liinilaeval. Kui kruiise korraldatakse parvlaeval, ei muuda see laeva kruiisi- ehk ristluslaevaks.

Maailma kõige kiirem parvlaev on "Shinas", mis sõidab Omaanis Musandami-Shinasi liinil. See võib peale võtta 56 autot ja 208 reisijat ning laeva maksimumkiirus on 52 sõlme (ehk 96 km/h). Musandami ja Shinasi vaheline meretee on 330 km pikk.

Kõige rohkem autosid võib peale võtta "Ulysses", mis sõidab Iirimaa pealinna Dublini ja Walesis oleva Holyheadi vahel. See laev mahutab 1342 sõiduautot, 240 veoautot ja 2000 reisijat. Laeval on 12 tekki, sealhulgas 6 autotekki.