Mine sisu juurde

Reiner Brocmann

Allikas: Vikipeedia
 See artikkel räägib juhuluuletajast; tema poja kohta vaata artiklit Reiner Brockmann noorem

Aleksandriinis koostatud eestikeelne pulmalaul

Reiner Brockmann (esineb ka nimekujude all Brocmann, Brockman ning Broocmann; 28. aprill 1609 Schwaan-Gränzdorf, Mecklenburg29. november 1647 (vkj) Kadrina, Virumaa) oli pastor, luuletaja ja tõlkija. 1637. aastal avaldas ta esimese teada oleva eestikeelse luuletuse, silprõhulise lõppriimidega pulmalaulu, mis on ühtlasi vanim teada olev eestikeelne ilukirjandusteos.

Ta sündis Schwan-Gränzdorfis (praeguse haldusjaotuse järgi Mecklenburg-Vorpommerni liidumaal). Ta õppis Hamburgi gümnaasiumis, seejärel immatrikuleeriti oktoobris 1623 Rostocki ülikooli. Ta oli aastatel 1634–1638 Tallinna gümnaasiumis kreeka keele professor, lahkus 12. veebruaril 1639 (lahkumisel peetud kõne "Discursus Valedictorius – De Natur et Constitutio historiae" trükiti Tallinnas Heinrich Westphali trükikojas).

Reiner Brocmann oli aastatel 16391647 Kadrina Katariina koguduse õpetaja. Eestimaa konsistooriumi assessoriks ning Alutaguse praostkonna ja Viru praostkonna abipraostiks sai ta juulis 1642, praostiks valiti 26. veebruaril 1643[1][2].

Reiner Brocmanni isa, magister Reiner Brockmann (1568–1626), oli pastor Schwanis, Gränzdorfis ja Wigendorfis (Mecklenburgis); poeg Reiner Brocmann (u.1640–1704), oli Laiuse Püha Jüri koguduse pastor; pojapoeg Reiner Broocmann (1677–1738) oli pastor Laiusel, sõjaväeõpetaja, hiljem pastor Norrköpingis.

Herbert Salu romaanid

[muuda | muuda lähteteksti]

Reiner Brocmanni elukäigu ainetel on Herbert Salu kirjutanud romaanid "Lasnamäe lamburid" (Lund 1978) ja "Siiditee serval" (Lund 1986), mõlemad romaanid koos ilmusid aastal 2000 (Eesti Raamat, Tallinn) Eesti romaanivara sarjas.

  • "Teosed. Opera. Werke" (tekst eesti, saksa, ladina ja kreeka keeles; kokkuvõte ja sisukord saksa ja inglise keeles). Koostanud ja toimetanud Endel Priidel. Ilmamaa, Tartu 2000, 436 lk
  1. Liivi Aarma. Põhja-Eesti vaimulike lühielulood 1525–1885 Tallinn 2007
  2. Allgemeines Schriftsteller- und Gelehrtenlexikon der Provinzen Livland, Esthland und Kurland. Hrsg. von Johann Friedrich von Recke, Karl Eduard Napiersky. Bd. 1. Mitau: Steffenhagen und Sohn 1827, lk. 267-268
  • Kaja Altof, "Reiner Brockmann Tallinnas ja "Lasnamäe lamburid"" – Looming 1987, nr 11, lk 1556–62
  • Biograafilist Reiner Brockmanni kohta (kommenteerinud Kaja Altof) – Keel ja Kirjandus 1987, nr 12, lk 739–742
  • Endel Priidel, "Tagaotsitav Reiner Brockmann" – Akadeemia 1995, nr 7, lk 1403–13
  • Kristiina Ross, "Reiner Brockmann – vaimulik tõlkija või Lasnamäe lambur" – Vikerkaar 2001, nr 4, lk 86–90
  • Jana Orion, Kristi Viiding, "Se keick / kumb igganess magister Brockmann teggi..." (Brockmanni teoste arvustus) – Keel ja Kirjandus 2001, nr 11, lk 797–805
  • Reet Neithal, "Reiner Brockmannist ja eesti (tõlke)luule vanusest" – Keel ja Kirjandus 2005, nr 2, lk 92–98

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]