Ravimi patent
Ravimi patent on tööstusomandi valdkonda kuuluv patendi alaliik. Patenteeritav objekt on tavaliselt ravimi toimeaine ehk uudne keemiline molekul.
Ravimi patendikaitse on Eestis reguleeritud Eesti patendiseaduse ja ratifitseeritud rahvusvaheliste lepingutega.
Patendikaitse kestus originaalravimitel (esimene uut toimeainet sisaldav ravim) on kuni 20 aastat alates patenditaotluse esitamise kuupäevast. Kuna ravimi kliinilised ohutuse ja efektiivsuse uuringud on pikaajalised, võib patendi kehtivuse algusest kuluda müügiloa ja reaalse turunduseni jõudmiseni aastaid. Seega reaalne monopoolne turundusperiood võiks jääda ilma täiendavate võimalusteta suhteliselt lühiajaliseks. Euroopa Liidus on turu eksklusiivsuse õigus originaalravimil kuni 11 aastat müügiloa saamisest. Pärast patendikaitse lõppu on sama toimeainet sisaldavat geneerilist ehk analoogravimit õigus toota ka teistel ettevõtjatel. Geneerilise ravimi tootmiseks peab olema tõestatud, et see sisaldab originaalravimiga sama toimeainet ning on organismi poolt ekvivalentses doosis omastatav. [1] Haruldaste haiguste ravis kasutatavate orbravimite ehk harvikravimite puhul on võimalik taotleda täiendavat patendikaitset.[2]
Patendiomaniku ainuõiguste piirangud
[muuda | muuda lähteteksti]Ravimi patendikaitse alla ei kuulu ravimit ennast puudutavad katsed, ravimi toimeaine edasistes kliinilistes katsetes kasutamine ega eraviisiline ärieesmärkideta kasutamine.[3] Teatud epidemioloogiliste olukordade (epideemia) korral võib ravimi vajaduse olulisel suurenemisel juhtuda, et patendiomanik ei suuda tagada piisavat toodangumahtu või kuritarvitab oma monopoolset positsiooni ebaõiglaste hinnatingimustega. Kui on tegemist patendiomaniku oma õiguste kuritarvitamisega, on võimalik Pariisi konventsiooni artikkel 5A alusel rakendada sundlitsentside väljastamist Pariisi Liidu liikmesriikidele. Maailma Kaubandusorganisatsiooni intellektuaalomandi õiguste kaubandusaspektide leping (TRIPS) artikkel 31 sätestab samuti omaniku patendiõiguse piiramise tingimused.[4] Eetiliselt on küsitavusi madala majandustasemega riikides monopoolsete ravimitootjate tegevuses, kuid tavaliselt ei vii need patendiõiguse piiramiseni.
Vaata ka
[muuda | muuda lähteteksti]Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ European Medicines Agency. (2012). Questions and Answers on Generic Medicines.
- ↑ REGULATION (EC) No 141/2000 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 16 December 1999. Official Journal of the European Communities.
- ↑ Patendiseadus. RT I 1994, 25, 406
- ↑ Kelli A. (2005). Patendikaitse põhiõiguslikud alused. Acta Societatis Martensis
Kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- European Medicines Agency. (2012). Questions and Answers on Generic Medicines.
- REGULATION (EC) No 141/2000 OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL of 16 December 1999. Official Journal of the European Communities.
- Patendiseadus. RT I 1994, 25, 406
- Kelli A. (2005). Patendikaitse põhiõiguslikud alused. Acta Societatis Martensis