Ravikindlustuseta inimesed Eestis
See artikkel on esitatud kustutamiseks.
Lisateavet võid leida arutelu- või ajalooleheküljelt. Vaata ka: Vikipeedia:Artiklite kustutamise kord. Kustutamisettepaneku saad vaidlustada arutelulehel. |
See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2021) |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Juuni 2021) |
Ravikindlustuseta inimeste täpne arv Eestis ei ole teada. Rahvaarvu ja ravikindlustatud inimeste arvu järgi tuletades oli Sotsiaalministeeriumi andmetel 2021. aasta alguses ravikindlustuseta 64 467 inimest ehk 4,8% elanikkonnast.
Varem on andmed ravikindlustuseta inimeste hulga kohta oluliselt lahknenud, näiteks 2008. aastal oli Eestis Sotsiaalministeeriumi andmetel ravikindlustuseta inimesi 56 811, Õiguskantsleri Kantselei korraldatud uuringu (ilmunud 2009) kohaselt 89 313.[1]
Ravikindlustuseta jäämine on Eestis puudutanud sadu tuhandeid inimesi - aastatel 2007 - 2017 oli vähemalt ühel kuul kindlustuseta hinnanguliselt 380 000 inimest, st ligi pooled tööealistest.[2]
2005. aastal ütles õiguskantsler Allar Jõks, et ravikindlustuseta inimeste õigused ei ole tagatud.[3][4]
Riikliku ravikindlustuse ostmine on võimalik teatud tingimustel, selle hind on aasta-aastalt tõusnud. 2023. aasta septembri seisuga on riikliku nn vabatahtliku ravikindlustuse aastamakse 2629,20 eurot (aasta varem 2414,40 eurot). [5]
Ravikindlustuseta inimeste olukorda Eestis on omajagu uuritud ja selle üle arutatud, kaalutud on üldise ravikindlustuse kehtestamist, mis tagaks ravile ligipääsu kogu elanikkonnale.[6],[7][8][9][10][11]
2019. aastal loodi Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel töörühm, mille eesmärgiks on ravikindlustuse laiendamine elanikkonnas.
2020. aastal korraldati ravikindlustuseta inimestele koroonaravi.[12]
2021. aastast kutsutakse ravikindlustuseta inimesi vähi sõeluuringutele.[13]
Riigikogu võttis vastu Sotsiaalministeeriumis välja töötatud rahvastiku tervise arengukava aastateks 2020–2030, kus üheks prioriteediks on seatud kindlustuskaitse laiendamine elanikkonnas.[14]
15. augustil 2022 alustas Eesti Kunstnike Liit tähtajatut meeldetuletuskampaaniat "Ravikindlustus kõigile!", millega liitusid ka teised loomeliidud.[15]
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ https://www.oiguskantsler.ee/sites/default/files/IMCE/uuring_ravikindlustusega_h6lmamata_isikute_olukord_eestis.pdf
- ↑ https://www.praxis.ee/wp-content/uploads/2018/09/Ravikindlustus_infograafika.pdf
- ↑ https://www.postimees.ee/1469141/joks-ravikindlustuseta-isikute-oigused-pole-tagatud
- ↑ https://www.oiguskantsler.ee/et/oiguskantsler/suhted-avalikkusega/artiklid-ja-intervjuud/kellel-on-oigus-tervise-kaitsele.
- ↑ https://www.haigekassa.ee/inimesele/ravikindlustus/vabatahtlik-kindlustus
- ↑ https://epl.delfi.ee/artikkel/51024685/ravikindlustuseta-aitab-kiirabi-ning-eriosakond
- ↑ https://tervis.postimees.ee/4252609/arutelu-koht-kas-riigil-oleks-odavam-tagada-tasuta-arstiabi-koigile
- ↑ https://ojs.utlib.ee/index.php/EA/article/view/16939/11823, https://somblogi.wordpress.com/2016/10/20/kas-arst-peab-ikka-olema-ravikindlustuse-varavavalvur/#more-447
- ↑ http://www.praxis.ee/tood/ravikindlustuskaitse-uuring/
- ↑ https://ekspress.delfi.ee/artikkel/81568303/kaja-kallase-ettepanek-haigekassa-asemel-tervisekindlustus-kogu-rahvale
- ↑ https://pealinn.ee/2019/06/10/sotsiaalminister-tanel-kiik-on-riigi-vaarikuse-kusimus-et-mitte-ukski-eesti-inimene-poleks-ilma-ravikindlustuseta/
- ↑ https://www.err.ee/1067760/haigekassa-tasub-ravikindlustamata-inimeste-koroonaviirusega-seotud-kulud
- ↑ https://www.err.ee/1212055/riik-hakkab-rahastama-ravikindlustamata-inimeste-soeluuringuid
- ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 26. mai 2021. Vaadatud 26. mail 2021.
{{netiviide}}
: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link) - ↑ https://www.eaa.ee/eesti-kunstnike-liit-alustas-tahtajatut-meeldetuletuskampaaniat-ravikindlustus-koigile