Raudteevägi

Raudteeväe taktikaline põhitingmärk

Raudteevägi on maavägede lahingurelvaliik (väeliik), mis koosneb sõduritest, kes on samaaegselt ka raudteeinsenerid. Raudteeväe ülesandeks on ehitada, remontida, opereerida või hävitada sõjaliselt olulisi raudteeliine ja nendega seotud infrastruktuuri. Raudteeväe üksused on tihti kasutanud ka soomusronge nii logistikateenistuse kui ka soomusväena.

Ajalugu

Raudteevägede ajalugu ulatub 19. sajandi keskele, ning järgnes raudteevõrgu tekkimisele, kiirele kasvule ja tähtsuse suurenemisele. Mitmed suurriigid asutasid insenervägede baasil eraldiseisvad raudteevägede üksuseid, et edendada raudteede kasutamist vägede, raskete relvade ja varude transpordil. Enamikes riikides oli aga selliseid sõjaväeüksusi vähe või üldse mitte.

Vene Keisririik

Tõenäoliselt oli kõige esimene raudteeväe üksus 1851. aastal loodud eriüksus, mis pidi hooldama ja kaitsma Vene impeeriumi esimest pikka raudteed, Peterburi–Moskva raudteed. Siiski loodi esimene puht-sõjalise otstarbega raudteeliini Vene Keisririigis hoopiski brittide poolt, kes ehitasid Krimmi sõja ajal Sevastopoli piirates 23-kilomeetri pikkuse raudtee Balaklavast eesliinidele. Esimest korda kasutati Vene raudteeüksusi sõjalistel eesmärkidel uue 300 km pikkuse raudtee loomiseks 1877–78. aastal Vene-Türgi sõja.

Ameerika kodusõda

Raudteeinseneride kaitsmiseks mõeldud soomusrong Ameerika kodusõjas

Ameerika kodusõjas (1861–1865) anti kindral McClellanile piiramatu võim kõigi Uniooni raudteeliinide üle. Alguses moodustas McClellan tavalistest sõduritest ehituskorpuse, kuid peagi mõistis ta, et nende väeosade puudulik väljaõpe tehnilisteks töödeks tähendas, et armees oli vaja spetsiaalselt organiseeritud korpust tehniliselt koolitatud ehitusinseneridele ja -töölistele. Sõja jooksul kasvas see armee haru umbes 25 000 meheni. Nad jagunesid raudteed kasutavateks üksusteks ning ehitusüksusteks, millel olid allüksused raudteeliinide ja sildade ehitamiseks.

Ehitusüksuste ülesanne oli ehitada uusi raudteeliinide, parandada hävinud raudteerajatisi või isegi hävitada neid ise. Operatiivüksused haldasid logistilisi ülesandeid. Suurte ehitusprojektide puhul võeti tööle ka tsiviiltöötajaid, näiteks Etowahi ja Chattahoochee silla ehitamiseks palgati kuni 1400 puuseppa.

Suur ja sageli otsustav mõju, mida need raudteeüksused avaldasid Ameerika kodusõjale motiveeris raudteevägede loomist Euroopa riikides.

Preisimaa

Esimest korda liigutati vägesid Saksa raudteel 1839. aastal, kui kaheksa tuhat Preisi kaardiväe meest transporditi septembrikuu manöövrite lõpus Potsdamist Berliini.

Raudteevägede ajalugu Saksamaal algab 1866. aastal preislaste mobiliseerimisega Austria-Preisi sõja ajal, kui mobiliseeritutest loodi raudteevägede brigaad. Brigaad, mis koosnes raudteeinseneridest, vastutas raudteeliinide hooldamise, parandamise, ehitamise ja hävitamise eest. 1870. aasta Prantsuse-Preisi sõja ajal oli raudteevägedes 5 Preisi üksust ja 1 Baieri üksus, mis koosnesid kokku enam kui kahesajast sõdurist ja tsiviilisikust. 1. oktoobril 1871 moodustati alaline raudteepataljon ja peaaegu 20 aastat hiljem brigaad.

Esimene Maailmasõda

Esimeses maailmasõjas oli raudteedel ülioluline roll, mistõttu paisusid peaaegu kõikide osalevate riikide raudteeväed suurteks eraldiseisvateks väeosadeks, mis olid peamised armee logistikat tagavad üksused.

Raudtee operatsioonide diviis

Raudtee operatsioonide diviis (ROD) oli 1915. aastal moodustatud kuningliku inseneriväe diviis, mis tegeles raudteede kasutamisega paljudes Esimese maailmasõja teatrites. See koosnes suures osas raudteetöötajatest ja opereeris nii standard- kui ka kitsarööpmelisi raudteid. Sõja alguses oli brittidel ainult 5 raudteevägede kompaniid, mille koosseisus oli 674 meest. Sõja jooksul suurendati nende arvu tunduvalt ning kokku loodi selliseid kompaneid 48, neist 8 Egiptuses, 3 Kreekas ning 36 läänerindel. Kokku oli nendes üksustes ligi 40 000 meest.

Kanada raudteeväed

Kanada raudteevägede ehitatud sild Hesdinis. Kanada väed ehitasid selle silla sakslaste kevadpealetungi ajal 1918. aasta mais vaid ühe päevaga.

Kõige olulisemad raudteevägede üksused Briti impeeriumi koosseisus olid Kanada raudteeväed. 1915. aasta kevadel Briti valitsuse käsul moodustatud esimene Kanada raudteeüksus koosnes 500 valitud mehest Kanada Vaikse ookeani raudteelt. 1916. aastal taotles Briti sõjaamet Kanadalt veel ühte vähemalt 1000-mehelist raudteeüksust. Kanada brigaadikindral Jack Stewarti juhtimisel asutati viis Kanada raudteepataljoni, hiljem järgnesid veel viis pataljoni ja lõpuks enne sõja lõppu veel kolm pataljoni, kokku 13. 1917. aasta aprillis võtsid Kanada raudteeväed vastutuse kõigi Briti rinde kergraudteede eest.

Venemaa raudteeväed

Esimese maailmasõja ajal ehitasid Vene impeeriumi raudteeväed umbes 300 kilomeetrit laiarööpmelist raudteed ja kuni 4000 kilomeetrit kitsarööpmelist raudteed, taastasid üle 4600 kilomeetri raudteed ja peaaegu 5000 kilomeetrit raudteega seotud telefoni- ja telegraafiliini. Kodusõja ajal liitusid paljud raudteeüksused enamlastega, nõukogude raudteeüksused moodustati 1918. aasta oktoobris. 1918. aastaks oli Punaarmee raudteevägedes 23 soomusrongi, 1919. aasta lõpuks oli neid 59 ja 1920. aastateks 103.

Saksa raudteeväed

Saksa keisririigi väliraudteed allusid väliraudteede ülemale (FECH). Okupeeritud Prantsusmaa ja okupeeritud Belgia aladel läänerindel moodustati kolm sõjaväe raudteedirektoraati ning okupeeritud aladel idarindel kaheksa raudteedirektoraati, et hallata ja kasutada vallutatud raudteerajatisi. Saksamaa raudteevägedes teenis umbes 100 000 sõdurit, kellest umbes 3000 hukkus lahingutegevuses. Versailles' leping keelas muu hulgas raudteevägede jätkuva olemasolu Saksamaal pärast 1919. aastat, mistõttu saadeti vastavad üksused pärast sõda laiali.

Vabadussõda

Soomusrong nr 2 Valgas 1919. aastal

Vabadussõjas oli raudteedel erakordselt oluline roll. Esimese maailmasõja kogemuste põhjal lõid kõik sõja osapooled endale raudtee väeosad, mis kasutasid soomusronge jalaväe manöövrite toetamiseks. Sõja ajal kasutati soomusronge nii kaugtuletoetuseks kui ka dessantide tegemisel vastase tagalasse, seega koosnesid soomusrongidel paiknenud raudteevägede üksused nii raudteeinseneridest, tuletoetusüksustest kui ka jalaväest. Eesti sõjaväes oli kokku kuni kuus laiarööpmelist ja viis kitsarööpmelist soomusrongi. Vene poolel sõdis 1919. aasta maiks 5 soomusrongi, Rauddiviisile kuulus 2 ning Landesveerile 1 soomusrong.

Pärast sõda formeeriti Soomusrongide divisjon ümber, kuid Soomusrongirügement säilis siiski kuni Eesti Vabariigi okupeerimiseni, kui üksus läks 22. territoriaal-laskurkorpuse alluvusse ning soomusrongid lammutati.

Teine Maailmasõda

Ka teises maailmasõjas ei vähenenud raudteevägede tähtsus, kuigi selgeks sai ka raudteede haavatavus kaudtulele ja pommitamistele.

Natsi-Saksamaa

Saksamaa raudteesüsteem koos okupeeritud alade raudteesüsteemidega kuulus transpordiministeeriumi alluvusse. Tülid transpordiministeeriumi ja Wehrmachti vahel ajendasid armee transpordiülemat kindral Rudolf Gercke't asutama raudteeväeüksused iga armeegrupi alluvuses. Üksused alustasid tööd 1941. aasta kevadel, kuid piiratud ressursid ja personal muutis selle ebaefektiivseks. Raudteeüksuste lõhestatud ja ebaefektiivsus viis 1942. aastal transpordiministeeriumi kontrolli taastamiseni, kuid raudteeüksuste efektiivsust see ei parandanud ning raudteevägede püüdlus ühendada Venemaa ja Saksamaa raudteesüsteeme kukkus suuresti läbi.

Nõukogude Liit

Rong Nõukogude Liidu ML-20 haubitsatega rindele suundumas

Teise maailmasõja alguses teenis Nõukogude Liidu raudteevägedes umbes 170 000 inimest. Operatsioon Barbarossa alguses keskendusid need üksused eelkõige raudteede hävitamisele ning Siberi raudteetaristu uuendamisele. Vastupealetungi järel alustasid raudteesõdurid taastamistöid, et kiirenda Nõukogude Liidu üksuste varustamist. Kokku taastasid ja ehitasid raudteeväed peaaegu 120 tuhat kilomeetrit raudteid, 15 tuhat raudteesilda ja 46 tunnelit.

Raudteevägede kaotused sõja ajal ulatusid 118 708 inimeseni, sealhulgas 5,5% hukkunud, 27,8% kadunud, 66,7% haiged ja haavatud.

Ameerika Ühendriigid

Ameerika Ühendriikide raudteeväed olid koondatud 1920. aastatel loodud sõjaväe raudteeteenistuse kontrolli alla Teise maailmasõja ajal oli selles üksuse umbes 43 500 sõdurit ning see kasutas ja hooldas kokku üle 35 000 kilomeetri raudteed Euroopas, Põhja-Aafrikas, Aasias ja Okeaanias. Kokku oli sõjaväe raudteeteenistuses 70 pataljoni, millest peaaegu kõigil oli Ameerika raudteeliin, kes neid sponsoreeris.

Külm sõda

Pärast teise maailmasõja lõppu kadus järk-järgult raudteevägede tähtsus, eelkõige lääneriikides. Varssavi pakti riikides püsis raudteevägede rolli logistikas suuresti sama, eriti sõjajärgsetel aastatel kui nad tegelesid aktiivselt Ida-Euroopa raudteede taastamisega. Enamikes nendest riikidest kaotati raudteevägede formatsioonid alles 1990. aastatel. Viimased lääneriikide raudteeväed (v.a. Itaalias) olid Šveitsis ja Hispaanias ning lõpetasid enda tegevuse 2000. aastatel.

Raudteeväed tänapäeval

Venemaa

Venemaa raudteevägede rööpapaigaldus masin

Venemaa on üks väheseid riike, kus on säilinud raudteeinsenerikorpus. Venemaa raudteeväed (ZhDV) on oma suuruse ja võimekuse poolest kõigist teistest tunduvalt suuremad, 2022. aasta detsembri seisuga oli Vene raudteevägedes umbes 25 000–30 000 sõdurit. Venemaa raudteeväed on osalenud Esimene Tšetšeenia sõjas, Teises Tšetšeenia sõjas, Vene-Gruusia sõjas, Süüria kodusõjas ja Vene-Ukraina sõjas.

Valgevene

Valgevene sõjaline logistika on alates 2006. aastast koondatud maavägedest iseseisva Valgevene transpordivägede alluvusse. Nende üksuste hulka kuulub ka Słuckis baseeruv 30. raudteebrigaad, mille koosseisus on 4 pataljoni.

Itaalia

Ainus raudteevägede üksus NATOs on 1910. aastal loodud Ferrovieri insenerirügement Itaalias. Castel Maggiore's baseeruv üksus on osalenud raudtee taastamistöödel nii Itaalias kui ka Balkanimaades Kosovo ja Bosnia sõdade järel.

Vaata ka

• Maavägi
• Venemaa relvajõudude raudteeväed
• Soomusrong