Rapla kihelkond
Rapla kihelkond (lühend Rap, saksa keeles Kirchspiele Rappel) oli kihelkond Lääne-Harju praostkonnas Harjumaa lõunaosas.
Rapla kihelkonna mõisad
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonnas paiknes 21 mõisat: 1 kirikumõis, 14 rüütlimõisast peamõisat koos 2 kõrvalmõisaga ning 4 poolmõisat ja 5 karjamõisat.[1]
- Rapla kirikumõis (Pastorat Rappel)
- Alu (Allo) rüütlimõis
- Hagudi (Haggud) rüütlimõis
- Halliku mõis (Hallick) Põlli mõisa karjamõis
- Hertu (Hermet) Valtu kõrvalmõis
- Järvakandi (Jerwakant) rüütlimõis
- Kabala (Kappel) rüütlimõis
- Keava (Kedenpäh) rüütlimõis
- Kehtna (Kechtel) rüütlimõis
- Kodila (Koddil) poolmõis
- Kuusiku (Saage) rüütlimõis
- Lellapere (Lellefer) rüütlimõis
- Ohekatku (Odenkat) rüütlimõis
- Ohukotsu (Odenwald, aastani 1843 Odenkotz) rüütlimõis
- Pühatu (Pühhat) Orgita kõrvalmõis poolmõisa staatuses
- Raikküla (Rayküll) rüütlimõis
- Rapla (Rappel) Alu kõrvalmõis
- Reihenau (Reichenau) Järvakandi klaasivabrik poolmõisa staatuses
- Riidaku (Ridaka) poolmõis, enne 1877 rüütlimõis
- Sikeldi (Siklecht) rüütlimõis
- Vahakõnnu (Wahhakant) rüütlimõis
- Valtu (Waldau, varem Kotz) rüütlimõis[2]
Rapla kihelkonna vallad
[muuda | muuda lähteteksti]- Järvakandi vald (Jerwakant) (1866–)
- Kehtna vald (Kechtel) (1866–)
- Raikküla vald (Rayküll) (1866–)
- Alu-Rapla vald (Allo und Rappel) (1866–1867)
- Hagudi vald (Haggud) (1866–1891)
- Kabala vald (Kappel) (1866–1891)
- Keava vald (Kedenpäh) (1866–1891)
- Kodila vald (Koddil) (1866–1891)
- Kuusiku vald (Saage) (1866–1891)
- Ohekatu vald (Odenkat) (1866–1891)
- Põlli vald (Poll) (1866–1891)
- Pühatu-Riidaku vald (Pühhat und Ridaka) (1866–1891)
- Sikeldi vald (Sicklecht) (1866–1891)
- Valtu vald (Waldau) (1866–1891)
- Ohukotsu vald (Odenwald) (1866–1893)[3]
1934. aastal oli kihelkonna maa-ala 669 km2, elanikke 11 569. Kihelkond koosnes Järvakandi, Kabala, Kehtna, Raikküla, Rapla vallast ja Varbula valla osast. Kihelkonda läbis Tallinn-Viljandi kitsarööpmeline raudtee. Kihelkonnas asus Järvakandi klaasivabrik ja kastitehas. Tähtsamad asulad olid Rapla alevik ning Keava alevik. Kihelkonnas oli (1935) 15 avalikku algkooli kokku 1020 õpilasega, Rapla keskkool 105 õpilasega, täienduskool Järvakandis, kodumajandus-keskkool ja kõrgem kodumajanduskool Kehtnas 171 õpilasega, Kuusiku karjakasvatajate-assistentide kool 41 õpilasega. Raikkülas oli lastekodu. Rahvaraamatukogusid oli 8, haridusseltse 3, ühispanku 2, tarvitajateühinguid 4, kindlustusseltsid igas vallas, piimaühinguid 7, muid majanduslikke ühinguid 28.[viide?]
Kihelkonna alad tänapäeval
[muuda | muuda lähteteksti]Kihelkonna piiridesse jäävad praegune Rapla maakonna Rapla vald ning suurem osa Kehtna vallast, välja jäävad Lelle ja Eidapere.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Rapla kihelkond Eesti mõisaportaal (vaadatud 09. juuni 2012)
- ↑ Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 60–61.
- ↑ Rapla kihelkond, Eesti Ajalooarhiiv
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 437–440.
- Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriss der drei deutschen Ostsee-Provinzen Russlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk 60–61.