Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kogudus

Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kogudus oli aastatel 1893–1964 eksisteerinud õigeusu kogudus, mis asus Tartumaal Elva vallas Noorma külas. Kogudus tegutses Rannu Issanda Jeruusalemma Minemise kirikus.

Rannu õigeusu kogudus tekkis eraldumisel 1848. aastal asutatud Rõngu Issanda Taevaminemise kogudusest. Ametlikult registreeriti uus kogudus 8. novembril (vkj 27. oktoobril) 1893.

Uuel kogudusel puudus algul kirik, kasutati ruume ühes puumajas. Kiriku ja kogudusemaja ehitamiseks saadi maa 1898. aastal, see eraldati Rannu mõisa ja kolme talukoha maadest vastavalt Liivimaa kuberneri korraldusele. Kirik ehitati aastatel 1899–1901 ja pühitseti sisse 21. mail (vkj 8. mail) 1905. Koos kirikuga rajati ka puidust kogudusemaja, kus asusid preestri ja köstri eluruumid.

Kalmistuna kasutas kogudus 1891. aastal luterliku Rannu Püha Martini koguduse eraldatud maatükki kohalikul luterlikul kalmistul, mille kõrval asus varasem, tõenäoliselt juba enne eraldi koguduse asutamist täis maetud väike õigeusu kalmistu.

Kuni 1917. aastani tegutsesid koguduse juures kaks kirikukooli. Rannu õigeusu kihelkonnakool avati 1894. aastal ja see asus samuti Noorma küla maadel, umbes 2 kilomeetri kaugusel kirikust. Valguta õigeusu abikool oli asutatud varem, 1883. aastal ja kuulus algselt Rõngu koguduse juurde, kuid Rannu koguduse loomisel läks see viimase haldusalasse. Abikool asus füüsiliselt Ervu külas.

Rannu õigeusu kogudust teeninud preestreid:

• 1893–1897 Joann Veevo
• 1897–1908 Konstantin Savi
• 1908–1912 Nikolai Tšistjakov
• 1912–1915 Georg Kiiman
• 1915–1922 Joann Tölp
• 1922–1923 Konstantin Savi
• 1923–1927 Dionissi Antson
• 1927–1931 Theodor Bleive
• 1931–1947 Mihhail Voznesenski
• 1947–1951 Theodor Bleive
• 1951 iguumen Lazar
• 1952–1961 Mihhail Voznesenski
• 1961–1964? Jakob Mölter

Välislingid

• Toomas Schvaki raamat Rannu õigeusu kiriku ja koguduse ajaloost (vaadatud 9.12.2013)