Rangid

See artikkel on rakmete ühest osast; ehituses kasutatavate põiksuunaliste armatuurvarraste ehk rangide kohta vaata artiklit Sarrusvardad.

---

Rangid (Meierhof-Museum Herberstein, Austria)

Rangid (Lõuna-Eesti murretes taosed, taose) on rakendi osa, mis paigaldatakse veolooma (harilikult hobuse) kaela ning mis aiste abil kannab looma veojõu üle veovahendile.

Ajaloost

Rangid tulid Euroopas (ka Eestis) hoburakendis laialdaselt kasutusele arvatavasti 1. aastatuhande teises pooles pKr. 19. sajandil hakati Eestis ka üksikhärga senise ikke asemel mõningal määral rakendama rangidega.

Kirjeldus

Rangide põhiosad on kaks rangipuud (murdes ka taoslaud) ja nende all olev polsterpadi ehk rangipale (murretes ka kaelus, krants). Rangipuude sarvekujulisi ülemisi otsi nimetatakse harjusteks. Rangipuud tõmmatakse ülevalt kokku harjuspaelaga, alumised otsad peene rihma ehk rinnusega. Alumine ots võib olla ka kinnine.

Mõlemal rangipuul on küljel umbes keskkohas roomaaugud, millesse seotakse tugevad rihmaasad ehk rangiroomad (murdes ka rahe). Rangipuud ühendatakse aistega roomade ning looga abil.

Eestis olid rangipuud 19. sajandi algul nahkkatteta, kuid lõikornamendiga rikkalikult kaunistatud, mõnel pool ka värvitud. Harjuste otsad olid tihti nikerdatud hobusepea vms kujuliseks. 19. sajandi teisel poolel tulid poekaubana kasutusele nahkkattega rangid, mis 20. sajandil said üldkasutatavateks.

Vaata ka

• aisad
• leid
• look
• ohjad
• rakend
• rangiroomad
• sedelgas
• sorid
• trengid
• valjad

Kirjandus

• Richard Indreko, Rangipuud ERM-i kogudes. II, 1926.
• Ants Viires, "Eesti hobuserakendi terminoloogia", Emakeele Seltsi toimetised 9.

Välislingid

• Rangid. Eesti Põllumajandusmuuseum.
• Rangid ja sadulad. Eesti Rahva Muuseum.
• Rangipuu. Eesti Põllumajandusmuuseum.
• Look. Eesti Põllumajandusmuuseum.
• Loogarakend.
• Rangide valmistamisest. Järva Teataja, nr. 22, 22 veebruar 1939.