Mine sisu juurde

Ramsey psalter

Allikas: Vikipeedia
Esimese psalmi ("Beatus vir qui non...") initsiaal, fo 4
Kristuse ristilöömine. Varjutatud joonistus fo 3v on psaltris ainus omataoline
Psalm 101 (102) algusinitsiaal

Ramsey psalter on 10. sajandi viimasesse veerandisse dateeritud anglosaksi illumineeritud psalter, mis asub Briti Raamatukogus kohaviida Harley MS 2904 all.

Kirjastiili ja kaunistuste stiili alusel on arvatud, et see loodi Winchesteris[1], kuid tekstide liturgilised üksikasjad osutavad, et seda võidi kasutada Huntingdonshire'i (nüüd Cambridgeshire) Ramsey benediktlaste kloostris, samuti on see arvatud olevat Ramsey kloostri asutaja püha Oswaldi isiklik raamat.

Litaanias on kullaga kirjutatud kolmekordne pöördumine Nursia Benedictuse poole. Psaltri loomise ajal, võib-olla ajal enne Oswaldi surma 992. aastal, oli Ramsey ainus sellele pühakule pühitsetud Inglismaa klooster. Üks "Oswaldi psalter" on ära nimetatud Ramsey raamatukogu kataloogis 14. sajandil.

Psaltri tekst on ladina keeles gallikaani variandis (versio gallicana). Käsikirja elegantne minuskel oli 20. sajandi kalligraafi Edward Johnstoni kaasaegse kalligraafilise kirjastiili foundational hand (eesti keeles on kasutatud ka sõna "baaskiri") aluseks.[2]

Käsikirja alguses on kaks terve lehekülje suurust illustratsiooni, üks neist on esimese psalmi algusinitsiaal B, teine Kristuse kujutis ristil, koos nutva Maarja ja tekstilinti hoidva Johannesega. Üks suur initsiaal on ka 101. psalmi alguses. Iga palm algab väiksema kaunistatud initsiaaliga, ka iga psalmivärsi algul on kullaga kirjutatud suurtäht.

Oswald oli benediktlaste kloostrireformi juurutaja Inglismaal ning seetõttu pole üllatav, et käsikirja illuminatsioon on benediktlaste kloostriliikumisega tugevalt seotud nn Winchesteri stiilis. Ristilöömist kujutav joonistus on tehtud peene liikuva sulejoonega, mis iseloomustab Euroopa mandriosa miniatuure, näiteks Utrechti psaltri pilte. Lennukalt joonistatud akantuselehed, mis katavad kaari ja kasvavad väädisõlmedest, on iseloomulik element karolingide ja ottode miniatuuris. Siiski leidub miniatuuridel ka insulaarstiili tunnuselementi põimornamenti, näiteks suurte initsiaalide B ja D tähepostide otstes.

Kunstnik arvatakse olevat töötanud ka Prantsusmaal Fleury kloostris Saint-Benoît-sur-Loire'is (Boulogne'i evangeliaar, Boulogne'i munitsipaalraamatukogu MS 11) ja Saint Bertini kloostris Saint-Omeris (Harley Aratea, Briti Raamatukogu Harley MS 2506).

Kristuse figuur on väga sarnane Victoria ja Alberti muuseumis asuva reliikviaristiga[3]. Esimese psalmi initsiaali B keskosas leiduv lõvipea on esimene omataoline, motiivi kopeeriti hiljem rohkesti.

Käsikirja loomisega on seostatud ka Eadui psaltri loojat Eadwig Basani[4].

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]