Mine sisu juurde

Rakvere Karmeli kogudus

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Eesti EKB Koguduste Liidu Rakvere Karmeli kogudus
Rakvere Karmeli koguduse kirik enne renoveerimist 2015. aastal
Asutatud 1900
Peakorter Rakvere
Asukoht Lydia Koidula 5, Rakvere
Tegevuspiirkond Lääne-Virumaa
Ametlikud keeled eesti
Pastor Gunnar Kotiesen
Peaorgan Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit
Veebileht Karmeli kogudus

Rakvere Karmeli kogudus on kristlik vabaühendus. Rakvere Karmeli koguduse põhikirja järgi on see Eestis registreeritud, eraõiguslik, kodanikualgatusel põhinev ja tegutsev juriidiliselt iseseisev mittetulundusühing.[1]

Rakvere Karmeli kogudus kuulub enam kui 6400 liikmest ja 84 kogudusest koosnevasse EEKBKL võrgustikku.[2] Koguduse tegevuse eesmärkideks on kanda edasi Piibli õpetust, seda jagada, oma liikmete ja pooldajate koolitamine kristlikus elus, usus ja õpetuses, inimeste vaimulike, hingeeluliste, füüsiliste ja sotsiaalsete vajaduste eest hoolitsemine vastavalt võimalustele. 2018. aasta alguse seisuga kuulub kogudusse 198 inimest.

Kogudus asub Rakveres aadressil Lydia Koidula 5 ning on kuulunud Rakvere linna kogukonda enam kui 120 aastat.

Tegevus

[muuda | muuda lähteteksti]

Lisaks tavapärasele kirikutööle on koguduse üks peamisi prioriteete ühistegemised laste ja noortega.

Rakvere Karmeli koguduses on 15 gruppi noortele, täiskasvanutele ja küpsemas eas olevatele inimestele. Enamik gruppe kohtub regulaarselt üle nädala endale sobival kokkulepitud ajal. Grupi eesmärgiks on luua uusi kontakte, õppida tundma Piiblit, jagada ning olla vastastikku toeks ja julgustuseks. Kodugruppidena osaletakse erinevates teenimisprojektides, iga grupp on omanäoline. Noored käivad koos grupis Pöördes. 2014. aastal alustati ainulaadse noorte muusikaprojektiga Fusion, millest kasvas 2021. sügiseks välja PÖLK (Pöördes loovad kunstid).[3]

Igal pühapäeval jumalateenistuse ajal toimub POP-lastekas. Septembrist maini toimub korra kuus POP kohvik ja POP poistekas ning suvel lastelaagrid. KAMP lastekad on 6–12-aastastele lastele mõeldud kristlikud üritused, kus on ruumi mängulisusele ja sisukate teemade arutamisele. Friendship-noortekad on õhtud noortele Kundas.

Kord kuus toimub Teeliste osadus väärikas eas inimestele. Ühise teelaua ääres tuntakse rõõmu suurepärasest seltskonnast, heast toidust ning südantpuudutavast muusikast. Igal korral arutletakse ajakohaste teemade üle Piibellikus perspektiivis.

Koguduse juures tegutseb ka palvekliinik, mis kuulub Healing Rooms[4] alla. Tegu on üleilmse kristliku eestpalveliikumisega, kus palvetatakse füüsiliste ja psüühiliste haiguste ja sisemise tugevnemise eest. Enam kui 40 riigis tegutseb kokku üle 1000 Healing Roomsi kliiniku.

1992. aastast toimub regulaarne koguduse töö lisaks Rakverele ka Kundas.

Ajalugu[5]

[muuda | muuda lähteteksti]

1891. aastal oli Rakvere ainus baptist Tõnu Saarman. 1893. aastal peeti linnas esimene baptistide kokkusaamine. 1894. aastal ristiti vend A. R. Schiewe poolt Haapsalus ja vend Tetermanni poolt Tallinnas esimesed Rakvere õed. Samal aastal moodustati Rakveres Tallinna I Baptisti koguduse osakond, mille juhatajaks sai Tõnu Saarman ning 1895. aasta oktoobri toimus Sõmeru jões esimene kohalik ristimisteenistus.

Ametlik luba koguduse tööks saadi kubernerilt 1896. aasta juunis. Aastast 1900 jätkati juba iseseisva kogudusena Eesti Baptistide Ühenduse liikmena.1902. aastal ehitati vähem kui kolme kuuga vend Saarmani ostetud krundile Kunderi tänavale oma palvela, mis avati pidulikult 2. novembril. 1903. aastal alustas tööd pühapäevakool, mida juhtisid Tõnu Saarmani abikaasa, õed Licht ja Paisk. Loodi ka laulu- ja pillikoor. 1910. aastal rajati neli tööpunkti: Kubanitsa, Puru, Lehtse ja Võle.

1931. aastal võttis koguduse töö üle endine Mustvee koguduse pastor Edwart Annert. Samal aastal liitus kogudusega noor vend Tallinna Allika kogudusest Joel Efraim Dahl, kes ordineeriti 1932. aasta mais koguduse vanemaks. Üheks tõsisemaks probleemiks oli tol ajal palvela, mis oli väikseks jäänud, asus ebasobivas kohas ja pealegi veel võõral krundil. Tänu ühistele tõsistele jõupingutustele valmis Joel Efraim Dahli eestvedamisel 1933. aastal uus palvela Koidula tänaval, mis teenib tänaseni.

Tõnu Saarman suri 19. aprillil 1934 ja on maetud Rakvere baptisti koguduse kalmistule. Ootamatu tagasilöök tuli vanematelt vendadelt, kelle arvates oli uus palvela "liiga suur saanud" ja "liiga kalliks läinud". Joel-Efraim Dahl kaotas juhatuse usalduse ja pidi ameti maha panema. 1936. aasta alguses valiti uueks kogudusevanemaks vend Robert Särglepp Hiiumaalt. Kiiresti elavnes kuulutustöö linnas, veel enam aga maal, eriti Kandles – usule tuli kümneid inimesi. Vanematele juhtivatele vendadele oli Robert Särglepa vaimulik aktiivsus kahjuks vastuvõetamatu. Läänemaal ja saartel laialt levinud priikoguduslikku liikumist iseloomustav emotsionaalsus (nad ise nimetasid end "rõõmulasteks") ja baptistiliikumise soliidne väljapeetud olek ei sobinud kokku. Vend Särglepp pidi lahkuma. 1937. aastal sai uueks kogudusevanemaks Elmar Maranik, kes töötas Rakveres aastatel 1937–1943 ja 1948–1954. Vahepealsetel aastatel juhtis tööd kohalik vend Voldemar Sööt.

Sõja-aastad ja sõjajärgne aeg olid koguduse elus kitsad ja keerulised. 1941. aastal sai palvela lähedale kukkunud pommist räsitud, kuid see remonditi kiirelt. 1943. aasta Saksa okupatsiooni ajal tehti palvela sõjaväe moonalaoks.

Sõja lõppedes tuli õppida elama olukorras, kus võimude pahatahtlikkus ning vaenulikkus usu ja usklike vastu oli riiklik poliitika. Valitsuse korraldusel liideti mitmed erinevad vaimulikud liikumised. Nii sai Rakvere baptisti kogudus uueks vaimulikuks koduks mitmetele endiste evangeeliumi kristlaste koguduse liikmetele, samuti sõja ajal laialipillutatud ja oma kodu kaotanud usklikele, nende seas suurele hulgale Ingerimaa soomlastele, venelastele ja volgasakslastele.

1955. aasta algusest sai Rakvere Karmeli koguduse vanemaks Árpád Arder,[6] kes seni oli töötanud kaasa Tallinna Oleviste koguduses. Arpad Arderi vanaisa oli Jaan Poska. Arpadi isa oli Estonia ooperisolist ja laulupedagoog Aleksander Arder, kellest ema Tatjana aga lahutas. 1930. aastal sai tulevase vaimuliku ja kirjamehe kasuisaks tuntud ajakirjanik ja ühiskonnategelane Eduard Laaman. Arpad Arder on meenutanud, et elati Kadriorus ja kasuisa võttis teda kaasa jalutuskäikudele parki ja mereranda, kus ta rääkis mereõigusest (Laaman oli hariduselt jurist) ja astronoomiast. Arpad Arder lõpetas 1941. aastal Tallinna Poeglaste Kommertskooli. 1942–1943 õppis ta Tartu Ülikoolis majandust, kuid õpingud jäid lõpetamata. Nõukogude okupatsiooni perioodil tuli Arpadil viibida Patarei vanglas ning Venemaa vangilaagrites.[7]

Arderi juhtimisel alustati koguduses soome- ja venekeelset tööd. Muusikaline tegevus oli aga abikaasa Veronika Arderi õlul, kes juhatas nii sega-, nais- kui ka mandoliinikoori ning oli ühtlasi organist. Iga-aastaseks suursündmuseks olid soomekeelsed nelipühakoosolekud, kuhu saabus külalisi isegi Venemaalt. Arderist kujunes koguduse juht, kes oli tegus ja võimekas ning keda mäletati veel aastaid. Aastatel 1969–1970 asus Kesk-Aasia aladelt Eestisse, sealhulgas ka Rakvere piirkonda, elama hulgaliselt saksa perekondi. Kogudusega liitus üle 150 uskliku. Toimusid saksakeelsed koosolekud, mida juhtisid nende oma vennad, igal pühapäeval laulis suur segakoor. Rohkearvuline oli laste ja noorte osavõtt koosolekutest. Kahjuks oli samal ajal Arpad Arder tolleaegsete võimude survel sunnitud Rakverest lahkuma. Arder on kirjutanud mitu raamatut, muuhulgas ka "Kus on Arpadi kuningas?", kus ta teiste teemade hulgas räägib ka Rakvere Karmeli koguduse ajast.

Pärast Arderi lahkumist Rakverest alustas 1969. aasta sügisest koguduse juhtimise tööd Ilmar Kurg. Ilmar Kurg juhtis koguduse tööd kuni 1975. aasta sügiseni.

Pärast Ilmar Kure lahkumist ametitööst asus 1976. aasta kevadel Rakvere Karmeli kogudusevanema kohuseid täitma Peeter Roosimaa Oleviste kogudusest. Noor ja tegus Roosimaa suunati mõned aastad hiljem õppima Bukovi (DDR) vaimulikku seminari. Tänane EELK Luterliku kiriku õpetaja Margit Nirgi meenutab seda aega järgmiselt: "Sain tollal äsja Rakverre kolinud pastori Peeter Roosimaa juhitud Karmeli baptisti koguduse organistiks. Praegu tajun, et nendes ateismi võidukäigu ajas olnud kogudustes olid haruldased inimesed. Diskrimineeritud olid sel ajal kõik usklikud, aga ei nurisetud, vaid kiideti Jumalat. Nende käitumine isekeskis ja võõrastega oli selline, et see sobinuks igasse kuningakotta. Ei tohi unustada, et selle põlvkonna inimeste kannatusteks olid mõrvad, toidupuudus, haigused, hariduse keelamine, vaadetest tingitud tagakiusamine …"[8]

1989. aasta kevadel palus Peeter Roosimaa end vabastada kogudusevanema ametist seoses tööle asumisega loodava EKB Liidu Kõrgema Usuteadusliku Seminari rektori ametikohale. Sama aasta sügisel valiti kogudusevanemaks Meelis Etti, kes ka ordineeriti 1991. aasta kevadel.

1992. aastal avati koguduse osakond Kundas. Koguduses tegutsesid noortekoor ja pühapäevakool, aktiivselt kasvas noortetöö. Uued ning avatud võimalused pakkusid palju eri viise evangeeliumi kuulutamiseks. Erinevalt nõukogude ajast oli võimalus lüüa kaasa kohalike omavalitsuste töös, teha raadiosaateid, osaleda avalikel debattidel jne.

Kui Nõukogude Liidu perioodil oli võimalus luua sõprussuhteid vaid ida suunas, siis üheksakümnendate alguses sai kogudus endale kaks sõpruskogudust läänest. Alingsosi baptisti kogudus Rootsist ning Kuopio vabakogudus Soomest. Just viimasega osutusid sõprussidemed väga tihedateks.

1995. aastast alates hakati välja andma koguduse igakuist ajalehte Karmel, mida anti järjepidevalt välja 13 aastat. Ajalehe lugejaid oli üle kogu Eesti.

2008. aastal andis pastor Meelis Etti koguduse üle pastor Gunnar Kotiesenile.

Viited

[muuda | muuda lähteteksti]
  1. ↑ Rakvere Karmeli Koguduse põhikiri (2013)
  2. ↑ "Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liidu veebileht". Vaadatud 13.03.2018.
  3. ↑ "Pöördes noored » Karmeli kogudus". Karmeli kogudus. Vaadatud 15. augustil 2023.
  4. ↑ "Healing Rooms Ministries koduleht". Vaadatud 13.03.2018.
  5. ↑ "Rakvere Karmeli koguduse veebileht". Vaadatud 25.03.2018.
  6. ↑ "Arpad Arder". Vikipeedia. Vaadatud 13.03.2018.
  7. ↑ Jaan Lukas (6. detsember 2017). "Nädala juubilar Arpad Arder 95". Kesknädal. Originaali arhiivikoopia seisuga 2. mai 2018.
  8. ↑ Kätlin Liimets (12.04.2017). "Margit Nirgi: Kõik on olnud Jumala arm". Eesti Kirik.

Välislingid

[muuda | muuda lähteteksti]
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Rakvere_Karmeli_kogudus&oldid=6462770"