Rakendusbioloogia

Rakendusbioloogia (inglise keeles applied biology) on bioloogia põhiharude tõestatud seaduspärasuste ja teooriate praktilises elus kasutamise võimaluste ja lahenduste uurimise ning teostamisega tegelev teadusharu.

Rakendusbioloogia on eriti paljutõotav põllumajanduses ja kalanduses, kus bioloogiliste vastastik- ja koostoimemehhanismide toimimist ära kasutades või toimimist tootmisele soodsas suunas mõjutades saab kas paremat saaki või näiteks vähendada kasutatavate taimekaitsevahendite hulka. Kuid laialdast kasutust leiab rakendusbioloogia ka keskkonnakaitse valdkonnas, kus spetsiaalsetele bakteritele ja mikroorganismide omadusi ära kasutades saadakse reostuse likvideerimisel, reoveepuhastites või prügimajanduse keskkonnasäästlikumaks muutmisel palju ära teha. Rakendusbioloogia abil saab mitmekesistada ja muuta efektiivsemaks toiduainete tootmist, seda inimesele kasulikumaks muutes või kasvõi hoopis tekstiilitööstuses kasutatud uute materjalide väljatöötamisel.

Teiseks suurimaks kasutusvaldkonnaks on meditsiin ja üheks enim tuntumaks rakendusbioloogia meditsiini hõlmavaks haruks on biotehnoloogia, mille abil sünteesitakse erinevate elusorganismide poolt inimkehale vajalikke või ravis kasutatavaid aineid. Näiteks suhkurtõve raviks kasutatavad nn humaan- ehk inimkeha insuliinidega identsed insuliinid on toodetud muundatud bakterite poolt. Rakendusbioloogia meditsiiniharu hõlmab väga paljusid bioloogia rakenduslike harude inimesega seotud uurimisvaldkondi, näiteks mikrobioloogia (sh parasitoloogia, viroloogia jne), farmakoloogia ja geneetika (sealhulgas proteoomika) kuni bioeetikani välja.