Rainer Joseph
| Rainer Joseph Johann Michael Franz Hieronymus | |
|---|---|
 Ertshertsog Rainer. Johann Stadleri litograaf 1840. aastast | |
| Lombardia-Veneetsia asekuningas | |
|
Ametiaeg 3. jaanuar 1818 – 8. juuni 1848 | |
| Eelnev | Anton Viktor |
| Järgnev | Josef Radetzky |
| Isikuandmed | |
| Sünniaeg | 30. september 1783 |
| Surmaaeg | 16. jaanuar 1853 |
Rainer Joseph Johann Michael Franz Hieronymus (30. september 1783 – 16. jaanuar 1853) oli Habsburg-Lotringite dünastia liige, Austria ertshertsog, Lombardia-Veneetsia asekuningas ning Ungari ja Böömimaa prints.
Elulugu
[muuda | muuda lähteteksti]Ertshertsog Rainer Joseph Johann Michael Franz Hieronymus sündis 30. septembril 1783 Pisas tolleagse Toscana suurhertsogi ning hilisema Püha Rooma keisri Leopold II ning Hispaania infanta María Luisa 14. lapsena.
Nagu ertshertsog Karl, kannatas ka Rainer epilepsia all[1].
Oma vanemate surma järel usaldati Raineri haridus ertshertsog Franzile. Kuigi Rainer sai peamiselt sõjaväealase hariduse, huvitas teda ka väga botaanika[2]. 1792. aastal keisriks saanud Franz II (kes oli ka Raineri vend) jagas suurt osa riiginõukogu dokumente ka Raineriga. 1807. aastal sai ertshertsog keisrilt loa riiginõukogus päevakorda tulnud probleeme tema nimel arutada.[3] 1808. aastal ülendati Rainer feldzeugmeisteriks[4].
Viienda koalitsiooni sõja algusega sai Rainer jälle ulatuslikud volitused. Kõik ministeeriumide ning kohtute dokumendid, mis pidid keisrile arutluseks minema, suunati hoopis tema juurde. Prantsuse armee lähenedes aitas Rainer maakaitsevägesid värvata ning Viini kaitset organiseerida.[3]
1818. aasta 3. jaanuaril määrati Rainer Viini kongressi järel moodustatud Lombardia-Veneetsia kuningriigi asekuningaks. Kuigi suurem võim püsis Viinis Metternichi valitsuse käes[5], suutis Rainer kuningriigi elanikkonda siiski kõrgemate maksude eest kaitsta. Lisaks rajas ta oma valitsusajal mitmeid lastekodusid, haiglaid, raudteid jm ning laiendas teatrihooneid ning konservatooriume.[6]
Raineri abiellus 1820. aasta 28. mail Savoia printsess Elisabethiga. Abielust sündis kaheksa last. Kuuest pojast neli (Leopold Ludwig, Ernst, Sigismund ja Heinrich Anton) tegid karjääri armees. Rainer Ferdinand oli 1859–1861 Austria minister-president ning 1861–1865 Austria ministritekonverentsi esimees. Tütar Adeleide oli abielus Sardiinia kuningas Vittorio Emmanuele II-ga.
Raineri ametiaeg asekuningana lõppes 1848. aasta revolutsiooniga, mil rahva ülestõusud sundisid teda kuningriigist lahkuma[6]. Ta suri 16. jaanuaril 1853.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]Kasutatud kirjandus
[muuda | muuda lähteteksti]- Felgel, Anton Victor. "Rainer". Allgemeine Deutsche Biographie. 27. kd. 1888.
- Laven, David. Venice and Venetia under the Habsburgs, 1815-1835. 2002.
- Marek, George R. The Eagles Die. Franz Joseph, Elisabeth, and Their Austria. New York: Harper & Row. 1974.
- Mazoll-Wallnig, Brigitte. "Rainer Joseph". Neue Deutsche Biographie. 21. kd. Berliin. 2003.
- Wurzbach, Constantin von. "Habsburg, Rainer Joseph". Biographisches Lexikon des Kaiserthum Oesterreich. 7. kd. 1861.