Rahvasaadikute nõukogu
Rahvasaadikute Nõukogu (lühend RSN; vene keeles Совет народных депутатов) oli riigivõimu kohaliku esindusorgani nimetus NSV Liidus.
Rahvasaadikute nõukogud loodi 1936. aasta NSV Liidu konstitutsiooni alusel nimetusega Töörahva Saadikute Nõukogud (lühend TSN; vene keeles Советы депутатов трудящихся). 1977. aasta NSV Liidu konstitutsiooni alusel nimetati need ümber Rahvasaadikute Nõukogudeks.[1]
NSV Liidu Ülemnõukogu ning liiduvabariigi (NSV) ja autonoomse vabariigi (ANSV) ülemnõukogu (ÜN) volitused kestsid viis aastat, kohalike rahvasaadikute nõukogude volitused kaks ja pool aastat.
Tähtsamaid küsimusi arutati ja otsuseid vastu võeti rahvasaadikute nõukogu istungite ajal. Muu töö tehti istungitel valitud alalistes komisjonides, mis kureerisid kommunaalmajandust, tervishoidu, põllumajandust, haridust, kultuuri jt valdkondi.
Igapäevaseks haldamiseks ja mitmesuguste teenistuste ja ametkondade tegevuse koordineerimiseks valiti täitevkomiteed (TK).
Ülesanded
[muuda | muuda lähteteksti]1977. aasta Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu konstitutsiooni kohaselt:
- §145. Riigivõimuorganiteks kraides, oblastites, autonoomsetes oblastites, autonoomsetes ringkondades, rajoonides, linnades, linnarajoonides, alevites ja maa-asulates on vastavad rahvasaadikute nõukogud.
- §146. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud otsustavad kõiki kohaliku tähtsusega küsimusi, lähtudes üldriiklikest ja nõukogu territooriumil elavate kodanike huvidest, ning viivad ellu kõrgemalseisvate riigiorganite otsuseid, juhivad alamalseisvate rahvasaadikute nõukogude tegevust, võtavad osa vabariikliku ja üleliidulise tähtsusega küsimuste arutamisest ning esitavad nendes küsimustes oma ettepanekuid. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud juhivad oma territooriumil riiklikku, majanduslikku, sotsiaalset ja kultuurilist ülesehitustööd; kinnitavad majandusliku ja sotsiaalse arengu plaanid ning kohaliku eelarve; juhivad talle alluvaid riigiorganeid, ettevõtteid, asutusi ja organisatsioone; tagavad seaduste täitmise, riikliku ja avaliku korra ning kodanike õiguste kaitse; aitavad kaasa riigi kaitsevõime tugevdamisele.
- §147. Oma volituste piires kohalikud rahvasaadikute nõukogud tagavad kompleksse majandusliku ja sotsiaalse arengu oma territooriumil, kontrollivad seadusandlusest kinnipidamist sellel territooriumil asuvate kõrgemalseisva alluvusega ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide poolt, koordineerivad ja kontrollivad nende tegevust maakasutuse, looduskaitse, ehitustegevuse, tööjõuressursside kasutamise, tarbekaupade tootmise ning elanike sotsiaalse, kultuurilise, elutarbelise ja muu teenindamise alal.
- §148. Kohalikud rahvasaadikute nõukogud võtavad vastu otsuseid neile NSV Liidu, liiduvabariigi ja autonoomse vabariigi seadusandlusega antud volituste piires. Kohalike nõukogude otsused on kohustuslikud kõigile nõukogu territooriumil asuvatele ettevõtetele, asutustele ja organisatsioonidele, samuti ametiisikutele ja kodanikele.
- §149. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitvateks ja korraldavateks organiteks on nende poolt saadikute hulgast valitavad täitevkomiteed. Täitevkomiteed annavad vähemalt kord aastas aru neid valinud nõukogudele, samuti koosolekutel töökollektiivides ja elanike elukoha järgi.
- §150. Kohalike rahvasaadikute nõukogude täitevkomiteed on vahetult aruandekohustuslikud niihästi neid valinud nõukogu kui ka kõrgemalseisva täitva ja korraldava organi ees.
Rahvasaadikute nõukogud Eesti NSV-s
[muuda | muuda lähteteksti]NSV Liidu põhiseadusest lähtuvalt moodustati rahvasaadikute nõukogud ja nende täidesaatvad organid täitevkomiteed Eestis kõigis linnades ja rajoonides:
- Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu, Tallinna Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee
- Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu, Tartu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee
- Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu, Pärnu Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee
- Kohtla-Järve Linna Rahvasaadikute Nõukogu, Kohtla-Järve Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee
- Narva Linna Rahvasaadikute Nõukogu, Narva Linna Rahvasaadikute Nõukogu Täitevkomitee
Pikemalt artiklis Eesti NSV haldusjaotus- Pikemalt artiklis Eesti NSV täitevkomiteede loend
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]- Pikemalt artiklis Töötava rahva saadikute nõukogu
Eestis moodustati töötava rahva saadikute nõukogud ja nende täidesaatvad organid täitevkomiteed 1940. aastal Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsiooni alusel maakondades, linnades, valdades ja alevites.
Eesti NSV TSN Nõukogude loetelu:
- Tallinna Linna Töörahva Saadikute Nõukogu
- Tartu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu
- Pärnu Linna Töörahva Saadikute Nõukogu
- Kohtla-Järve Linna Töörahva Saadikute Nõukogu
- Narva Linna Töörahva Saadikute Nõukogu
- Harju Maakonna Töörahva Saadikute Nõukogu
- 1945
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 4. mai 1945 seadluse "Küla Töörahva Saadikute Nõukogu loomise kohta Eesti NSV-s" alusel moodustati maakondade valdades küla töörahva saadikute nõukogud ja täitevkomiteed.
Näiteks:
- Vastse-Kuuste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu
- Vastse-Kuuste Küla Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee
- 1950
Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 26. septembri 1950 seadluse "Maarajoonide moodustamisest Eesti NSV-s" alusel likvideeriti Eestis maakondlik haldusjaotus ja alates 1. oktoobrist 1950 moodustati rajoonid.
Näiteks likvideeriti Harjumaa Töörahva Saadikute Nõukogu ja Täitevkomitee ning moodustati Harju Rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu ja Täitevkomitee.
Näiteks:
- Põlva rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu
- Põlva rajooni Töörahva Saadikute Nõukogu Täitevkomitee
- Rakvere Linna Töörahva Saadikute Nõukogu
- 1978
1977. aastal vastu võetud uue Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu ja Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi konstitutsiooni kohaselt nimetati senised Töörahva Saadikute Nõukogud ümber Rahvasaadikute Nõukogudeks.
- 1990
1990. aastal moodustati maakonnavalitsused ja 1993. aastal maavalitsused.