Rae vald (1939)
Rae vald oli vald Harju maakonnas aastail 1939–1950. Vallamaja asus Vaskjala külas.[1]
Rae vald 1939. aasta vallareformiga senise Rae valla, Kuivajõe valla aladest.
Rae vald moodustati maa-alaga: a) senise Rae valla maa-alast; b) senise Kuivajõe valla põhjapiiril asuvate lahus-heinamaatükkide maa-aladest[2].
1939. aastal oli vallas 3014 elanikku, territooriumi suurus oli 17 586,61 ha.
Esimene vallavanem oli Jaan Selks. Tema asemele valiti Ants Kibuvits.
1939. aastal kuulusid Rae valla koosseisu: Assaku, Vaskjala, Pajupa, Limu ja Seli külad, Rae asundus ning Jüri kirikla, Lagedi asundus, Veneküla, Metsaküla, Ülejõe, Kadaka, Kopli ja Soodevahe külad, Aruküla asundus ja Sambomäe asundused, Kulli, Järsi, Metsa, Kangla, Mõisaaseme ja Sarapiku küla, Aruküla aedlinn, Aruvalla asundus, Metsküla, Korjuse küla, Vaida-Vanaküla, Uusküla, Patika küla ja Kautjala mõis[3].
2. septembril 1941 nimetas Harju maavanem vallavanemaks Ants Kibuvitsa, kes 3. septembril asjaajamise ja kassa valla täitevkomitee esimehelt Jaan Rekkilt üle võttis.
Vald kuulus Riigivolikogu 18. valimisringkonda, kust valiti Kustav Kurg, ning Tallinna põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.
Vallas on sündinud Ants Ainsoo, Hilja Iher ja Merle Karusoo.
Külanõukogude moodustamine ja valla likvideerimine
[muuda | muuda lähteteksti]8. augustil 1945 moodustati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega[4] vallas Aruküla külanõukogu, Lagedi külanõukogu ja Vaida külanõukogu.
26. septembril 1950 arvati vald Harju rajooni koosseisu.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Maa-ameti kaardirakendused
- ↑ Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88 – 7. oktoobrist 1938 (RT 1938, 87, 776)
- ↑ 588. Harju Maavanema otsus Harju maakonna vallavolikogude valimisringkondade arvu ja nende piiride kohta., Riigi Teataja, nr. 75, 9 september 1939
- ↑ EESTI NSV TEATAJA, Nr. 35 26. oktoobril 1945, Art 543. Seadlus Harju maakonna valdades küla töörahva saadikute nõukogude moodustamise kohta.