Radikaaldemokraatlik Koondis
|
See artikkel räägib Välis-Eesti erakonnast; teiste sarnase nimega erakondade kohta vaadake lehekülge Radikaaldemokraatlik partei. |
Radikaaldemokraatlik Koondis (hiljem Eesti Vabadusmeelsed Föderalistid) oli 1947. aastal Rootsis asutatud eesti pagulaste erakond.
Koondis asutati pagulaslaagrites kohtunud noorema põlvkonna intellektuaalide poolt. Algatajaks oli Vahur Linnuste, kes soovis toetuda Jüri Vilmsi traditsioonidele 1917. aastast, erilise rõhuasetusega kultuuriradikalismile.
Maailmavaateliselt seisis erakond lähedal libertarismile, rõhutades riigi keskvõimu minimeerimist ja kodanikuvabaduste maksimeerimist.
"Meie föderalism taotles ühiskonnakorda, mis teeks kommunistliku või natsistliku diktatuuri võimatuks. Tulipunktis oli küsimus: kuidas hajutada riigi keskvõimu ning ellu viia detsentraliseeritud võimusüsteem," on meenutanud Ilmar Mikiver. [1]
Erakond kuulus Eesti Rahvusnõukogu koosseisu ning andis välja bülletääni Radikaaldemokraat ja ajalehte, hiljem ajakirja Vaba Eesti.
Hiilgeajal oli sellel umbes 400 liiget, nende hulgas veel näiteks Harri Kiisk, Raimond Kolk, Ilmar Laaban, Hans Lebert, Kalju Lepik, Rein Marandi, Olev Mikiver, Harry Olt, Imant Rebane, Jüri Seim, Peeter Tõnus, Rein Riitsalu ja Vaptas Urke.
1979. aastal lahkus erakond Eesti Rahvusnõukogu koosseisust, sest oli oma tegevuse selleks ajaks praktiliselt lõpetanud.