Rüütlikslöömine

Edmund Leightoni õlimaal "Rüütlikslöömine" (1901)

Rüütlikslöömine ehk akolaad on sümboolne tseremoonia rüütliseisusse ja sellega ühtlasi rüütelkonna liikmeks saamisel.

Ajalugu

Rüütlikslöömine pärineb vanade germaanlaste tseremooniast, millega noorukid arvati täisealisteks ja nad said õiguse kanda relva, sageli nimelist relva. Tänapäevases mõistes, kehtivana mitte enam kõigile, vaid üksnes aadlikele, hakkas see välja kujunema 10.–11. sajandil. Esialgu oli see tseremoonia väga lihtne ja toimus sageli sõjaväljal.

Esialgu kaasnes rüütlikslöömisega kõrvakiil, mis pidi alatiseks meelde jääma. Näiteks kasutas seda William Vallutaja, kui ta oma poja Henry I rüütliks lõi. Hiljem asendus see mõõga lapiku külje puudutusega vastu kaela.

12. sajandil koosnes see tseremoonia mitmest etapist, mille tähtsaimas osas pani üks vanemaid rüütleid või senjöör noorele rüütliks pürgijale mõõga vööle. Prantsuse keeles tähendaski "mõõka vööle panema" rüütlikslöömist. Hiljem muutus rüütlikslöömine keeruliseks tseremooniaks, kuid kulminatsiooniks jäi ikkagi mõõgarituaal.

Mingit kindlat teksti, mida rüütlikslöömisel kasutati, ei olnud. Kasutati lihtsalt lühikest teadet, millega teine inimene (tavaliselt Jumala nimel) rüütliks löödi, näiteks prantsuse keeles Advances Chevalier au nom de Dieu.

Ühe versiooni järgi pidi uus rüütel, rüütatud lahinguvarustusse, laskuma põlvili oma senjööri ette. Too tõusis ja puudutas paljastatud lapiti mõõgaga 3 korda äsjapühitsetu õlga, lausudes seejuures: "Jumala nimel, püha Miikaeli ja püha Jüri nimel löön ma su rüütliks. Ole vapper ja aus."

Pärastpoole muutus rüütliks saamise protsess formaalsemaks. Poiss, kellest pidi saama rüütel, alustas selleks valmistumist 7-8 aasta vanuselt paažina, õppides kuulekust, kombeid ja muud. See vastas umbkaudu õpipoisi staatusele. 12–14 aasta vanuselt sai temast relvakandja, mis vastas umbkaudu selli staatusele. Rüütliks löödi nooruk siis, kui ta täiskasvanuks sai.

Tänapäeval

Kuningas George VI lööb kindral Oliver Leese'i rüütliks otse sõjaväljal (1943)

Suurbritannias põlvitab rüütliks valitu tseremoonia ajal monarhi ees madalale rüütlipingile. Monarh, hoides mõõka lapiti käes, paneb selle lameda küljega kõigepealt väljavalitu paremale õlale, tõstab seejärel mõõga üle kandidaadi pea ja asetab tema vasakule õlale. Pärast rüütlikslöömist tõuseb uus rüütel püsti ja monarh annab talle kätte tiitlitunnistuse.

Hollandis on Wilhelmi sõjalise ordu liikmed rüütlid. Neid lüüakse peopesaga kummalegi õlale. Esimesena teeb seda monarh, kui ta rüütlikslöömise juures viibib, seejärel teised rüütlid. Uus rüütel ei pea sealjuures põlvitama.

Juuresoleval fotol on kujutatud hetk, kus kahe rüütliordu (Bathi ja Briti) liige, kuid rüütliseisust mitteomav kindral Oliver Leese ülendatakse 1943. aastal Briti impeeriumi ordu rüütelkomandöriks; see annab talle automaatse õiguse pääseda rüütliseisusse. Kuid ka automaatse õiguse korral toimub rüütlikslöömise sümboolne tseremoonia.

Vaata ka

• Knight Bachelor