Rägavere lahing

Rägavere lahing
	Osa Eesti Vabadussõja Viru rinde lahingutegevusest
	Vabadussõja alguse, 1918. aasta detsembrikuu Nõukogude Venemaa pealetungisuunad
Toimumisaeg	15. detsember 1918
Toimumiskoht	Rägavere ümbrus Virumaal
Tulemus	Vene SFNV Punaarmee vägede võit
Osalised
Eesti	Vene SFNV; Eesti Töörahva Kommuun
Väejuhid või liidrid
polkovnik Nikolai Reek	August Lillakas
Jõudude suurus
Eesti Rahvaväe; Eesti 1. Jalaväepolgu; Eesti 4. Jalaväepolgu; Eesti 5. Jalaväepolgu osad; Eesti Pärnu 6. Jalaväepolgu kaks roodu; Eesti Virumaa kaitseliidu Lüganuse kaitseliitlased; Eesti baltisakslastest koosnev raskekuulipilduja komando; ; 1300 meest 9 suurtükki ja 31 kuulipildujat; LR soomusrong nr. 2, 1 kahur, 10 kuulipildujat; Soomusrong nr. 1, 1 kahur ja 21 kuulipildujat; 1. Suurtükiväepolgu Patarei nr 2	Punaarmee ; 6. diviisi 46. kütipolk ja punamadruste dessandisalk; soomusrong; 1. Tallinna kommunistlik kütipolk, ; 3. Tartu kommunistlik kütipolk; kokku umbes 2300 meest.

Rägavere lahing oli relvakonflikt Eesti Vabadussõja käigus Lääne-Virumaal Eesti Rahvaväe ja Vene SFNV Punaarmee ja Eestimaa kütivägede vahel Rägavere küla piirkonnas 15. detsembril 1918.

Olukord Vabadussõja algetapil

28. novembril alanud Punaarmee pealetungil Eesti vallutamiseks lahkuvate Saksa keisririigi vägede kannul ei suutnud Eesti valitsus moodustada vabatahtlikest koosnevat sõjalise väljaõppe ja varustuseta rahvaväe üksust, millega osutada vastupanu Vene SFNV Punaarmee regulaarüksustele ning pärast Narva kaotust jätkus vägede taganemine Narvast Tallinna suunal lokaalsete lahingute käigus.

Pikemalt artiklis Viru rinne

Lahingud Virumaal

5. detsembril 1918 asusid punaväed, toetatuna merel olnud Balti laevastiku kahuritulest, taas rünnakule. Eesti üksused olid sunnitud suures ülekaalus oleva vaenlase eest taanduma Jõhvi-Ontika joonele, kuid taganesid seejärel Purtse-Püssi joonele.

Rägavere lahing algas 15. detsembri varahommikul, lõuna pool Tallinna–Narva raudteed ründasid 3. Tartu kütipolk (1300 meest 8 suurtüki ja 26 kuulipildujaga), põhja pool 1. Tallinna Eesti kommunistlik kütipolk (500 meest 10 suurtüki ja 7 kuulipildujaga) koos väiksemate väeosadega.

Lahingu käigus algselt Laiarööpmeline Soomusrong nr. 1 purustas Vaeküla metsa vahel punamadruste dessandi, kus pealetungi alguses oli 750 meest, neist pooled eestlased, kuid Eesti vägede 5. jalaväepolgu ja tagavaraüksused ei pidanud Eesti kütipolkude rünnakusurvele vastu ja tõmbusid tagasi.

Tartu kütipolgu ümberhaaramismanöövri ähvardusel pidi Eesti üksused taganema ning taganemise tulemusel kaotati punavägedele 16. detsembril Rakvere ja väed olid sunnitud taanduma kogu rindel.

Vaata ka

Rägavere lahingu mälestussammas

Välislingid