Puuviljakonservid
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Mai 2024) |
Puuviljakonservid on valmistatud pikaajaliseks säilitamiseks [1]. Need on steriliseeritud toiduained õhukindlalt suletud pakendis [2]. Konservi hoiustamiseks kasutatakse plekk-, klaas- või plastnõusid [2]. Kasutatavad koostisosad ja valmistamise viis määravad konservi tüübi [1]. Protsess, kus toiduaineid hoiustatakse pika aja vältel õhukindlas keskkonnas ilma nende kvaliteeti suures osas kahjustamata, eesmärgiga säilitada puu- ja köögiviljade maitse, värvus ja toiteväärtus [3].
Puuvilja konservide liigitus ja valmistamine[muuda | muuda lähteteksti]
Moos[muuda | muuda lähteteksti]
Moos on marjadest või puuviljadest tehtud magus hoidis, mis säilib keedetuna või toorena.[1]. Moos sarnaneb puuvilja- ja marjasisalduselt džemmi ja keedisega, aga võib sisaldada vähem suhkrut (alates 40%) [4]. Moosi saab teha mitmel viisil, ühest või mitmest marja- või puuvilja liigist [5]. Toote säilivusaega pikendab suhkur, mis peatab mikroorganismide kasvu, takistab riknemist ja hoiab vett kinni [5]. Tooraine kvaliteedil on tähtis osa moosi tegemisel, et moos oleks täiesti küps ja ilma kahjustusteta nagu näiteks hallitus, plekid, augud jne [5]. Õigesti tehtud moos on läikiv, ehtsa puuvilja- või marja maitsega, tarretisele sarnase konsistentsiga ja ühtlaselt jaotunud puuviljaosakestega [3]. Moosi valmistamisel kasutatakse erinevaid marju ja puuvilju, näiteks õun, pirn, ploom, maasikad, vaarikad jne [1]. Moosi valmistatakse peamiselt püreestatud või tükeldatud puuviljadest või marjadest saadud viljalihast, mida keedetakse suhkru ja veega [1]. Suhkru ning puuviljade või marjade osakaal sõltub puuviljaliigist ja küpsusastmest, kuid üldiselt kasutatakse 1 kg marjade või puuviljade kohta 0,5 dl suhkrut ja 0,5 dl vett [1]. Keetmisel on kaks erinevat eesmärki. Kui moosi keetmisel jõuab segu temperatuur 104 °C juurde, reageerivad puuviljades või marjades olev hape ja pektiin suhkruga ning pärast segu jahutamist moos tardub [1]. Keetmine on oluline ka mikroorganismide elutegevuse peatamiseks, et vältida moosi hallitamist.
Želee ehk tarretis[muuda | muuda lähteteksti]
Želee ehk tarretis on läbipaistev või poolläbipaistev puuviljamääre, mis on tehtud magustatud puuviljamahlast, millele on lisatud naturaalset tekkinud pektiini [1]. Kvaliteetne tarretis on selge ja ühtlaselt tarretunud. Puuviljad ja marjad peavad ka ise sisaldama piisavalt pektiini ja happeid, et tarretis tuleks õige konsistentsiga, sest ülevalminud puuviljades ja marjades pole piisavalt pektiini [6]. Marjad ja puuvili korjatakse paar päeva enne tarbimisküpsust, sest ülevalminud puuviljas ja marjades pole piisavalt pektiini [6]. Tarretis tuleks ebameeldiva lõhna, värvuse ja maitsega [6].
Valmistamisel kasutatakse 1 liitri mahla kohta 600–800 g suhkrut [6]. Kuumale mahlale lisatakse vähehaaval suhkur ning oodatakse, et see lahustuks [6]. Seejärel keedetakse 5–10 minutit, ilma segamiseta [6]. Tarretis on valmis, kui see langeb lusikalt suurte tilkadena või tilgutades külmale taldrikule tarretub [6]. Vaht tuleb eemaldada ning moos valada väikestesse purkidesse [6]. Ääreni täis purgid suletakse plastmassist kaanega [6].
Keedis[muuda | muuda lähteteksti]
Keediste tegemisel keedetakse puuvilja ja marju rohke suhkruga, keediseid võib valmistada kõigist puuviljadest ja marjadest [6]. Puuvili või marjad peavad olema ühest sordist, küpsed, ühtlase suurusega ja kuiva ilmaga korjatud [6]. Erinevad keedised mida võib valmistada on: muraka-, ploomi-, rabarberi-, maasika-, vaarikakeedis jne [6].
Valmistamiseks on vaja 1 kg suhkrut ja 1 kg puuvilju või marju.[6] Suhkur ja puhastatud marjad laotatakse kihiti potti ja lastakse paar tundi jahedas seista, et suhkur lahustuks [6]. Marjad lastakse aeglaselt keema ning keedetakse umbes 25 minutit, vaht eemaldatakse ning purgid täidetakse ääreni keedisega ja suletakse kohe kaanega.[6]
Marmelaad[muuda | muuda lähteteksti]
Marmelaad on valmistatud tsitrusviljade koorest, veest ja suhkrust [1]. Marmelaad sarnaneb želeele, kuid erineb oma konsistentsi poolest ning sisaldab viljaliha ja püreed [4]. Marmelaadi tootmisel peab kasutama vähemalt 350 grammi viljaliha, püreed või nende segu ühe kilogrammi marmelaadi valmistamiseks [4]. Marmelaadide kvaliteeti ja omadusi hinnatakse lahustuva kuivaine sisalduse alusel, mille minimaalne nõutav tase on 60% [4]. See parameeter mõjutab oluliselt marmelaadi konsistentsi, maitset ja säilivust [4]. Lahustuva kuivaine sisaldus viitab marmelaadi suhkrusisaldusele, mis on vees lahustunud [4].
Valmistamiseks keedetakse marjad ja kooritud puuvili pehmeks, kinnise kaane all [6]. Kui marjad ja puuvili on pehmed, siis segatakse pidevalt, kuni mass muutub tihkemaks [6]. Saadud mass surutakse läbi sõela ning kaalutakse [6]. Tavaliselt listakse 1 kg püreele 500–800 g suhkrut [6] ning keedetakse seni kuni mass muutub läikivaks. Järgmisena lisatakse suhkur ja keedetakse seni kuni mass muutub läikivaks [6]. Mass on valmis, kui see külmale taldrikule tilgutatult kohe tarretub ega valgu laiali.[6] Valmis marmelaad valatakse ääreni purkidesse ning lastakse lahtiselt järgmise päevani seista ja jahtuda ning seejärel suletakse plastmasskaanega [6].
Võided[muuda | muuda lähteteksti]
Puuvilja- või marjavõided sarnanevad tooraine valiku ja valmistusviisi järgi marmelaadile, kui võide tegemisel lisatakse vähem suhkrut ning keetmisaeg on lühem [6]. Marjavõide valmistamisel võib kasutada ka mahla aurutamisel ülejäänud jääke, kui sel juhul peaks sinna juurde lisama värskeid marju või puuvilju [6]. Puuviljapüree keedetakse tihedamaks ning 1 kg püree kohta lisatakse 300–400 g suhkrut [6]. Segu keedetakse ja segatakse pidevalt, kuni see muutub läikivaks [6] Saadud võie valatakse ääreni purkidesse ning suletakse kohe kaanega [6].
Kasutamine[muuda | muuda lähteteksti]
Puuviljakonservidel on palju kasutusvõimalusi. Puuviljadest või marjadest valmistatud moosi või võiet saab määrida saia peale [7]. Moosi võib kasutada nii Skandinaavia õunapannkookide pallide kui ka Poola pannkookide täitmiseks [8]. Lisaks võib moosi serveerida ka traditsioonilise lisandina pannkookide kõrvale [8]. Samuti saab moose kasutada küpsetiste valmistamisel [6]. Marmelaadi tarvitatakse sepikul või saial koos kohvi või piimaga ning vedelamat marmelaadi kasutatakse ka plaadikoogi katmiseks [6]. Puuvilja- ja marjakeedist pannakse tee sisse või süüakse eraldi tee kõrvale, samuti saab seda tarvitada pannkooki süües ja kookide valmistamisel [6]. Tarretisel on palju erinevaid kasutusvõimalusi, näiteks saab kaunistada kohupiimavahtu, kooke ja torte, kasutada külmade liharoogade kaunistamiseks ning seda lisatakse ka tee sisse [6].
Pakendamine[muuda | muuda lähteteksti]
Purgid, kus moose säilitatakse, peavad olema eelnevalt pestud ja steriliseeritud kuuma veega [5]. Kuuma veega pesemine ja vaba ruumi jätmine on oluline, et vältida mikroorganismide kasvu [5]. Purgid tuleb täita nii, et purgi äärest jääks 1,5 kuni 2,5 cm vaba ruumi [5]. Plastmass- või metallkaaned keeratakse tugevalt peale ning moose säilitatakse 3-6 kuud keldris või külmkapis [5].
Viited[muuda | muuda lähteteksti]
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 1,8 Kakhia, Tarek (n/d). "Fruit preserves" (PDF). Vaadatud 24.04.2024.
{{netiviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust:|kuupäev=(juhend) - ↑ 2,0 2,1 "[EKSS] "Eesti keele seletav sõnaraamat" 2009". www.eki.ee. Vaadatud 24. aprillil 2024.
- ↑ 3,0 3,1 Preema Devi, M; Bhowmick, N; Bhanusree, M.R.; Ghosh, S.K. "Preparation of Value-Added Products Through Preservation" (PDF). In Value Addition of Horticultural Crops: Recent Trends and Future Directions. 2015: 13-41.
- ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 "Moosid ja sarnased tooted | Regionaal- ja Põllumajandusministeerium". www.agri.ee. Vaadatud 24. aprillil 2024.
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 5,5 5,6 Awulachew, Melaku Tafese (23. juuni 2021). "Fruit Jam Production". International Journal of Food Science, Nutrition and Dietetics: 532–537. DOI:10.19070/2326-3350-2100092. ISSN 2326-3350.
- ↑ 6,00 6,01 6,02 6,03 6,04 6,05 6,06 6,07 6,08 6,09 6,10 6,11 6,12 6,13 6,14 6,15 6,16 6,17 6,18 6,19 6,20 6,21 6,22 6,23 6,24 6,25 6,26 6,27 6,28 6,29 6,30 Põldvee-Mürk, K (2014). Hoidistaja aastaraamat. Tallinn.
- ↑ Gardner, Jo Ann (27. jaanuar 2015). Old-Fashioned Jams, Jellies, and Sweet Preserves: The Best Way to Grow, Preserve, and Bake with Small Fruit (inglise). Simon and Schuster. ISBN 978-1-63220-074-7.
- ↑ 8,0 8,1 Flanders, C. "Pancake Rec-ipes From Around fhe World". Vaadatud 24.04.2024.