Puuaiasõda

Puuaiasõda
	Osa pearaharahutustest
	Räpina Paberivabrik
Toimumisaeg	4. juuli, 1784 (vkj); 15. juuli, 1784 (ukj)
Toimumiskoht	Räpina, Võru kreis, Venemaa keisririik (praegune Eesti)
Tulemus	Rahutused suruti maha
Osalised
Eesti talupojad	Vene soldatid
Jõudude suurus
?	30 meest
Kaotused
Langenud 5; Haavatud 8	Langenud 0; Haavatud 4

Puuaiasõda (ka Räpina puuaiasõda) oli pearaharahutuste ajal 15. juulil (vkj 4. juulil) 1784 Räpinas toimunud kokkupõrge talurahva ja nende korralekutsumiseks kohale toodud sõjaväeosade vahel.

Talurahvarahutused vallandusid, kuna talupojad tõlgendasid asehalduskorra ja pearahamaksu kehtestamist kui mõisakoormiste kaotamist.^[1] Nõnda keeldusid paljud Liivimaa talupojad teotööle minemast. Mõisatesse saadeti soldatitest moodustatud turvameeskonnad,^[2] kellel kohalike talupoegadega kähmlused puhkesid. Räpina mõisa puuaiast kistud teivastega^[2]^[3] relvastatud talupojad ründasid maakohtuniku poolt kohale toodud 30-mehelist sõjaväekomandot. 5 talupoega sai surma ja 8 raskelt haavata, soldateid sai haavata 4.^[4]^[5]

Ühtekokku oli 1784. aastal Liivimaa Eesti osas rahutustest haaratud 63 mõisa^[6], Puuaiasõda oli arvatavasti ulatuslikuim omataoline kokkupõrge.^[7] Järgmisel aastal tapeti Räpina mõisnik Gerhard Friedrich von Löwenwolde.^[3]

Mälestusmärk

Talurahvaülestõusu 200. aastapäevaks püstitati 1984. aastal Räpina Paberivabriku endise peasissekäigu esisele haljasalale Puuaiasõja mälestusmärk, puuaiasõdalane. Rahvasuus Raudmeheks kutsutava mälestusmärgi autor on Riho Kuld. Puuaiasõja mälestuskivi, mille kavandas Enno Ootsing, asub vabriku praeguse peasissekäigu juures.^[3]

Vaata ka

Viited

↑ "MÕIS JA TALUPOEG II". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2008. Vaadatud 29. mail 2009.
↑ ^2,0 ^2,1 "Asehalduskord 18. sajandi Eestis".
↑ ^3,0 ^3,1 ^3,2 "Vaatamisväärsused".^{[alaline kõdulink]}
↑ Puuaiasõda. (1994). – Eesti Entsüklopeedia. 7. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 540
↑ Prants, H (1937). Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 157
↑ Pearaharahutused. (1994). – Eesti Entsüklopeedia. 7. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 228
↑ Laur, Mati; Mäesalu, Ain; Tannberg, Tõnu; Vent, Ursula (2005). Eesti ajalugu. I, Muinasajast 19. sajandi lõpuni : õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, lk 109

[1] "MÕIS JA TALUPOEG II". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. jaanuar 2008. Vaadatud 29. mail 2009.

[Asehalduskord-2] 2,0 ^2,1 "Asehalduskord 18. sajandi Eestis".

[Paberivabrik-3] 3,0 ^3,1 ^3,2 "Vaatamisväärsused".^{[alaline kõdulink]}

[Puuaiasõda-4] Puuaiasõda. (1994). – Eesti Entsüklopeedia. 7. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 540

[5] Prants, H (1937). Minu elukäik. Mälestusi ja pärimusi. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 157

[6] Pearaharahutused. (1994). – Eesti Entsüklopeedia. 7. kd. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, lk 228

[7] Laur, Mati; Mäesalu, Ain; Tannberg, Tõnu; Vent, Ursula (2005). Eesti ajalugu. I, Muinasajast 19. sajandi lõpuni : õpik gümnaasiumile. Tallinn: Avita, lk 109

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]