Pulmapõll
Pulmapõll oli eesti talupojapulmas rituaalne riietusese.
Koos tanuga oli põll pruudile tõendiks abielu sõlmimisest, põll ja tanu tegid mõrsjast nooriku. Põlle ettesidumine kujunes pulmas omaette tavaks. Nagu tanu pandi pruudile kolm korda pähe (tanutamine), nii seoti ka põlle kohati ette kolmel korral (kord liiga kõrgele, kord liiga madalale). Mõnes pulmas oli põllel pappalus, et põll hoiduks sirge. Põlle kinkis peigmees, oluline põllega seostatud tava oli järgnev põlle lappimine.[1]