Pudelpost
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Pudelpost on kiri veekindlalt suletud ja merre heidetud pudelis. Samamoodi võib pudelpostiks nimetada seesuguse kirja saatmist.
Teadaolevalt kasutas info saamiseks meres liikuvaid pudeleid esimesena kreeka filosoof Theophrastos. Ta tõestas umbes aastal 300 eKr, et Vahemere vesi tuleb Atlandi ookeanist.
Elizabeth I nimetas 1560. aastal ametisse merepudelite avaja, selline amet säilis 19. sajandi alguseni.
Golfi hoovust uurisid pudelposti meetodil Benjamin Franklin (1706–1790) ja Monaco prints Albert (1848–1922). Prints Albert viskas aastatel 1885–1888 merre 1675 pudelit, neist leiti 226.
Varem oli suur osa pudelpostist pärit merehädalistelt (sealhulgas uppumisohus laevadelt) või sissepiiratud kindlustest.
Tänapäeval kasutatakse pudelposti teaduslikel eesmärkidel (hoovuste ja kalade kudemisrännete uurimiseks), samuti kirjasõprade leidmiseks ning armastuskirjade, jumalasõna ja reklaami levitamiseks.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Lehte Ilves. "Pudelipost tõi Vormsi lasteaiale kirjasõbra". Lääne Elu, 15. november 2005
- Raul Vinni. "Pudelipost tõi Lätist Saaremaa randa armastuse sõnumi". Oma Saar, 28. august 2007
- en:Friendly Floatees – kirjutis ingliskeelses Wikipedias kollastest vannipartidest hoovuste uurimisel