Prutz
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2018) |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. (Veebruar 2018) |
Prutz | |
---|---|
| |
| |
Pindala: 9,7 km² (2018)[1] | |
Elanikke: 1884 (2021)[2] | |
| |
Koordinaadid: 47° 5′ N, 10° 40′ E | |
Valla asend Landecki ringkonnas | |
Prutz on vald (Gemeinde) Austrias Tirooli liidumaal Landecki ringkonnas. Vald asub 864 m kõrgusel merepinnast. Valla pindala on 9,74 km², 1. jaanuaril 2016 elas seal 1777 inimest. Vald paikneb Kauneri oru suus Inni ülemjooksul, 10 km lõunas Landeckist ja 36 km põhjas Rescheni kurust, mis moodustab piiri Itaaliaga. Piir Šveitsiga asub 23 km edelas.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Prutz, mis asub endisel Via Claudia Augustal, oli puhkepaik ja hiljem postijaam Karolingide ajast, koos soodsate võimalustega asustuse arenemiseks. Paika on esmamainitud aastatel 1027–1034 kui locus qui dicitur Bruttes ("paik, mida kutsutakse Bruttes") seoses vaidlustega kirikukümnise üle Brixeni ja Regensburgi piiskopikirikute vahel. Hilisgooti kihelkonnakirik renoveeriti barokkstiilis 17. sajandil.
1903. aastal katastroofiline tulekahju hävitas suurema osa külast, kuigi tüüpiline Lääne-Tirooli lähedaste majade paigutus jäi endiselt keskusse.
Prutz oli algselt halduslikult osa Ried im Oberinntalist, mis kaotati haldusüksusena 1978. aastal, kui Prutz sai Landecki osaks.
Asend
[muuda | muuda lähteteksti]Prutz paikneb Inni ja Faggenbachi jõe kohtumiskohas. Puhkeala ja looduspark Kaunergrat asub külast idas. Suusakuurort Serfaus-Fiss-Ladis asub külast läänes.
Prutz asub jalgrattateel Via Claudia Augusta.
Elanikkond
[muuda | muuda lähteteksti]Prutzi rahvaarv vähenes 19. sajandi teisel poolel muuhulgas väljarände tõttu Ameerikasse, kuid hakkas püsivalt kasvama alates 1910. aastast. 2013. aastal oli 12% rahvastikust välismaalasi. Välismaalased jagunesid järgmiselt: 43% olid EL kodanikud, 28% olid Türgi kodanikud, 20% olid endisest Jugoslaaviast ja 9% mujalt.
Majandus ja taristu
[muuda | muuda lähteteksti]Üks suuremaid hüdroelektrijaamu Austrias paikneb Prutzis ja sellega opereerib TIWAG. Hüdroelektrijaam on ühendatud 14,8 km pikkuse toru kaudu Gepatschspeicheriga (Gepatschi veehoidlaga), mis ehitati 1964. aastal. Keskmine elektri tootmine aastas on 661 GWh. Paljudes naabervaldades on suured turismikeskused, samas Prutz on koduks mitmele väikeettevõttele, mis ümbruskonda teenindavad.
Külas asub üks Austria suuremaid hüdroelektrijaamu. Külas asub mitu põllumajandusettevõtet, sealhulgas aprikoosiistandus, mis teenindab piiritusetehast. Väidetavalt on külas ka Austria kõrgeimalasuv veinikelder.
Kultuur ja vaatamisväärsused
[muuda | muuda lähteteksti]Kohalik jalgpalliklubi SV Prutz võõrustab iga-aastast muusikafestivali nelipühade nädalavahetusel, kus esinevad sageli riiklikult tunnustatud kunstnikud. Külas tegutsevad teised klubid on orkestrirühm, vabatahtlik tuletõrjebrigaad, lasketiir, destilleerijate ühendus ja karnevalirühm.
1212. aastal avastati eriline allikas, mida tänapäeval kutsutakse Saurbrunn Quelleks. Allikavesi sisaldab rauda, kaltsiumi, magneesiumi ja väävlit ning on loomult süsinikulaadne. See on tuntud oma erilise tervendava loomu poolest. Küla ehitas puhkeplatsi ümber allika, kus vesi on üldsusele tasuta kättesaadavaks tehtud.
Küla muud peamised vaatamisväärsused:
- Neitsi Maarja ülestõusmise kihelkonnakirik (Pfarrkirche Mariä Himmelfahrt), Püha Antoniuse kabeli, kahe kabeliga surnuaed ja külgnev preestrimaja
- Kaltenbrunneri kabel küla lõunaservas
- Lourdesi kabel ja calvaria Entbruckis
- Tulleni kabel vanast Inntali maanteest edelas
- Wiesele, endine ermitaaž metsasel mäeküljel
- Hilisgooti majad külakeskuses ja kaks kõrvalist torni
- Pontlatzi sild, rauast paralleelsild 1899. aastast
Transport
[muuda | muuda lähteteksti]Innsbrucki lennujaam on lähim lennujaam ja asub Prutzist 80 km kaugusel. Lähim raudteejaam on Landeck-Zamsi raudteejaam, mis asub 20 km kaugusel ja sinna sõidab buss. Regulaarne bussiteenus jätkub edasi Kaunertali, Scuoli ja Serfausi.
Inimesed
[muuda | muuda lähteteksti]- Joseph Schwarzmann (1806–1890), väljapaistev dekoratiivkunstnik Münchenis, Speyeri aukodanik
- Johann Piger (1848–1932), skulptor Salzburgis