Priit Valkna
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Foto: Ave Maria Mõistlik, 6. august 2011
Priit Valkna (18. juuli 1971[1] – 28. detsember 2024[2]) oli eesti režissöör ja kultuurikorraldaja.
Haridus
[muuda | muuda lähteteksti]Ta lõpetas 1989. aastal Tallinna 21. keskkooli. 1993. aastal lõpetas ta Tallinna Pedagoogikaülikooli näitejuhtimise ja režii erialal[3] ning 2009. aastal EMTA lavakunstikooli teatrimagistrina.[4]
Töö ja looming
[muuda | muuda lähteteksti]Aastatel 1994–1998 oli ta Pärnu Päikeseraadio ja 2001–2006 Pärnu Raadio tegevjuht ja peatoimetaja.
Ta on töötanud Vene Teatri arendusdirektorina (2001–2004).
Ta korraldas aastaid veefestivali Watergate. Ta on juhtinud Kanal 2 telesaadet "Väljalend" ja lavastanud lavateose "Kalevipoeg kuningaks!?".
Ansamblis Kala ta laulis ja mängis plokkflööti.
Töö näitlejana
[muuda | muuda lähteteksti]Ta on mänginud 1992. aastal Styne'i näidendis "Džässis ainult tüdrukud ehk Džässis ainult tudengid", mis oli Pedagoogikaülikooli diplomilavastus Noorsooteatris, Joed. 2009. aastal mängis ta Demjanovi ja Kõomäe "Viimases mäes" Oru Vellot (IN Teatri lavastus).
Töö režissöörina
[muuda | muuda lähteteksti]Ta sai režissöörina oma 2004. aasta filmiga "Kaetajad" 2005. aasta Hantõ-Mansiiski filmifestivalil ühe peapreemia.[5]
Režissöörina on ta teinud ka Eesti Rahvusringhäälingus telesarja "Klass – elu pärast" neli osa (2010). Stsenaristi ja režissöörina on ta teinud filmi "Vastutuulesaal" (Ruut, 2007).
2017. aastal valmis tal dokumentaalfilm "Naine pildil".
Eesti Televisioonis on näidatud tema uurimuslikke reisidokumentaale (nt kolmeosaline sari "Mikson Islandil", 2019; "Eestlaste retk Nepali", 2016).
Isiklikku
[muuda | muuda lähteteksti]Tal on poeg Karl Erik.[6] Tema vend Andres Valkna on biokeemik ja molekulaarbioloog, õde Helen Valkna on telerežissöör ja -produtsent. Ta oli korporatsiooni Fraternitas Liviensis liige.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ https://www.inforegister.ee/en/ATXBNWA-PRIIT-VALKNA[alaline kõdulink]
- ↑ "Suri režissöör Priit Valkna". Kroonika. Vaadatud 4. jaanuaril 2025.
- ↑ Arsenals
- ↑ "Lavakas.ee". Originaali arhiivikoopia seisuga 20. juuli 2011. Vaadatud 13. augustil 2011.
- ↑ Olev Remsu, Priit Valkna edu Hantõ-Mansiiskis[alaline kõdulink], Sirp, 8. juuli 2005.
- ↑ Ille Grün-Ots, Segasumma suvila Dirhamis, Elukiri, 8/2008.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Priit Valkna andmekogus IMDb (inglise)
- Oliver Jakobson. Priit Valkna vahetas naglid reketi vastu. Just, 31. oktoober 2007