Priit Biene
Priit Biene (sündinud 19. märtsil 1997 Tallinnas) on Eesti mootorrattasportlane, kes lisaks enduurole on tegelenud ka motokrossi, kestvuskrossi, jäärajasõidu ja talikrossiga.
Priit Biene võistles aastatel 2008–2020 Eesti suurima liikmeskonnaga motoklubi RedMoto Racingi värvides. 2021. aastal liitus Kalev AMK-ga. Aastatel 2018–2021 kuulus ta maailmameistrivõistlustel osaledes Rootsi enduuromeeskonda Johansson MPE.
Ta lõpetas 2016. aastal Pirita Majandusgümnaasiumi. Samal aastal asus ta Estonian Business Schoolis õppima ettevõtlust ja ärijuhtimist. 2019. aastal läbis ta Eesti kaitseväeteenistuse.
Sportlaskarjäär
[muuda | muuda lähteteksti]Mootorrattaspordiga hakkas Priit Biene tegelema isa Veiko Biene juhendamisel 2002. aastal, samast aastast pärineb ka esimene motokrossivõistlust karikas. 2011. aastal tuli ta Eesti meistriks kestvuskrossis klassis 85 cm3. Enduurole keskendus Biene 2013. aastal, kui ta võitis juunioride klassis Eesti karika. 2013. aasta Rumeenia ekstreemenduuro võistlusel Red Bull Romaniacs saavutas Biene esikoha klassis Rookie. Samal aastal tegi Priit Biene ka debüüdi maailma vanimal mootorrattaspordivõistlusel, Sardiinias toimunud rahvusvahelisel enduuro kuuepäevasõidul (ISDE), kus tuli klubide arvestuses koos Egon Üprausi ja Mart Meeruga 45. kohale.
2014. aastal tegi ta Soomes toimunud enduuro maailmameistrivõistluste etapil EY (Youth Cup 125cc) klassis oma MM-debüüdi. Esimese võistluspäeva lõpetas ta 16. kohal, kuid teisel päeval juba 11. kohal ning teenis oma esimesed 5 MM-punkti.
2015. aastal saavutas Priit Biene enduuro Euroopa meistrivõistlustel E1 Junior klassis 14. koha ja jõudis esimese eestlasena Soome meistrivõistlustel poodiumikohale (olles viimasel etapil A1-klassis teine). Samal aastal kirjutas Priit Biene oma kontole ka esikoha Lõuna-Aafrika Vabariigis toimunud hard-enduro võistlusel “Roof of Africa” klassis Bronze. Sel aastal osales Biene ISDE-l juba Eesti rahvuskoondise koosseisus (koos Martin Leoki, Veiko Räätsa, Elary Talu, Toomas Triisa ja Priit Palatuga) ning tuli Slovakkias toimunud võistlusel 15. kohale.
2016. aastal kuulus Priit Biene rahvusvahelisel enduuro kuuepäevasõidul (ISDE) Eesti rahvusmeeskonna (Veiko Rääts (E1, KTM), Priit Biene (E1, Husqvarna), Martin Leok (E2, KTM) ja Rannar Uusna (E3, KTM)) koosseisu, mis saavutas Hispaanias toimunud võistlusel Eesti aegade parima, viienda koha. Euroopa meistrivõistluste klubide arvestuses sai ta koos Rannar Uusna ja soomlase Eemeli Helanderiga esikoha, E1 Junior klassis oli hooaja kokkuvõttes 17. kohal. Kestvuskrossi Eesti karikavõistlustel enduuro klassis oli Biene sel hooajal esimene.
2017. aastal saavutas ta klassis Junior E-2/E-3 Euroopa meistrivõistlustel 17. koha. Samal aastal osales ta ka Soomes toimunud maailmameistrivõistluste avaetapil. Kohati talvistes oludes sõidetud etapp toimus legendaarsel Helsinki-Päijänne rajal ning Priit Biene oli klassis Junior laupäeval 21. ja pühapäeval 19. kohal. Hooaja kokkuvõttes oli Biene 56. kohal. 2018. aastal sõitis ainsa eestlasena terve enduuro maailmameistrivõistluste hooaja kaasa Priit Biene ja lõpetas oma debüüthooaja Junior 2 klassis kaheksanda kohaga.
2019. hooaja lõpetas Biene enduuro maailmameistrivõistlustel Junior 2 klassis 12. kohal. Johansson Mpe meeskonnas ISDE-l tuli ta klubimeeskonnas koos Elary Talu ja lätlase Edgars Silinšiga kuuendaks. Euroopa meistrivõistlustel saavutati klubimeeskondade arvestuses koos Talu ja itaallase Maurizio Micheluziga esikoht. Enduuro Eesti meistrivõistlustel sai ta klassis E-2 esikoha, samuti klubide arvestuses meeskonnas RedMoto RC I (koos Toomas Triisa, Rene Jerbachi ja Samuli Puhakaineniga).
2020. hooajal tuli ta enduuro maailmameistrivõistlustel Junior 2 klassis 11 kohale (Johansson Mpe meeskonnas). Enduuro Eesti meistrivõistlustel E-2 klassis saavutas esikoha, samuti klubide arvestuses Redmoto koosseisus.
2021. aastal võitis ta maailma karikavõistlused Open 4 stroke klassis. Ühtlasi tuli ta Eesti meistriks E2 klassis ning EGP klassis ja klubiga *Kaubaalus RedMoto enduro team* tuldi ka Eesti meistriks. 2021. aastal osales ta Eesti enduurovõistkonnas (koos Jüri Triisa, Elary Talu ja Toomas Triisaga) ja saavutas 16. koha. Valiti Eesti aasta enduurosportlaseks.
2022. aastal saavutas Biene E 2, EGP-s teise koha ja valiti Eesti aasta enduurosportlaseks.
2023. aastal tuli ta E 2 ja klubide arvestuses Eesti meistriks, RedBull Romaniacsil tuli Bronz classis kolmas koht.
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni rändauhind “Parim noor enduurosportlane” aastatel 2015–2019
- Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni rändauhind “Parim enduurosportlane” aastatel 2018, 2020, 2021, 2022
- Eesti Mootorrattaspordi Föderatsiooni rändauhind ''Toivo Nikopensiuse rändkarikas'' 2021
- Mootorrattamessil Tallinn Motor Show tunnistati ta 2019. aastal motosportlaste vahel peetud võistluses Liivimaa parimaks ratsutajaks.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]- Artiklid Delfis
- Red Bull Romaniacs I koht klassis Rookie 2013
- Roof of Africa Hard Enduro I koht klassis Bronze 2015
- Kokkuvõte 2016. aasta enduuro Euroopa meistrivõistluste viimasest etapist Hollandis ja klubide meistriks tuleku kohta RedMoto klubi lehel
- Priit Biene tulemused Eesti, Balti, Euroopa ja maailmameistrivõistlustel
- Priit Biene fännileht Facebookis
- Priit Biene fännileht Instagramis