Pribislaw I
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuli 2020) |
Pribislaw I (15. veebruari ja 3. juuni 1224 vahel – pärast 12. veebruari 1275) oli Parchim-Richenbergi isand aastatel 1238-1256.
Ta oli Mecklenburgi vürsti Heinrich Borwin II noorim poeg. Kui tema isa suri, jaotasid Pribislaw ja tema kolm venda Mecklenburgi; Pribislaw sai Parchim-Richbergi isandkonna. Kuna ta oli veel alaealine, toimis tema vend Johann I 1238. aastani tema eestkostjana ja ta sirgus Johann I õukonnas.
1238. aastal jõudis ta täisikka ja kolis Parchimi lossi. Tema isandkonda kuulusid Parchimi (sealhulgas Brenz ja Rosengarten) ja Ture valdused, Plau, Goldbergi, Sternbergi ja Richenbergi (Langen Brützi lähedal Warnowi jõe ääres) foogtkonnad. Varsti sattus ta piiritülisse Schwerini krahviga, kes sundis teda loobuma Brenzist ja Neustadt-Glewest.
Pärast seda vaenust suutis ta stabiliseerida oma territooriumi majanduse, asutades Goldbergi ja Sternbergi linnad ning stimuleerides juute asuma elama Parchimi. 1248. aastal andis ta linnaõigused Goldbergile ja Sternbergile. 1240. aastal asutas ta Elde läänekaldale Parchimer Neustadti. 1246. aastal tõi ta Parchimi frantsisklaste ordu liikmed. 1248. aastal kolis ta oma residentsi äsjaehitatud Richenbergi lossi Warnowi jõe ääres Kritzowi küla lähedal.
Pribislaw sattus kaks korda tülli Schwerini piiskopi Rudolf I-ga, korra kümnise maksmise pärast ja korra, kui Rudolf ehitas lossi liiga piiri lähedale, Bützowisse. Pribislaw tundis end lossist ohustatuna. Ta põletas selle maha ja võttis Rudolfi vangi ning sulges ta Richenberg lossi vangikongi. Ta nõudis tagasihoidlikku lunaraha, mille piiskopkond varsti maksis. Rudolf vabastati ja kasutas siis Pribislawi kukutamiseks kõiki võimalusi. Pribislaw kuulutati lindpriiks ja heideti kirikust välja. 1255. aastal võeti Pribislaw vangi ja anti Rudolfile üle. Temalt võeti võim ja tema territoorium jaotati tema vendade ja tema õemehe Schwerini krahvi vahel. Pribislaw läks Pommerisse maapakku, kus ta sai hüvitiseks Białogardi isandkonna. Kui Rudolf 1262. aastal suri, lootis Pribislaw, et saab valdused tagasi, kuid tema vennad keeldusid sellest.
1270. aastal loobus Pribislaw oma nõudmistest Parchim-Richenbergile ja läks tagasi Białogardi, kus ta pärast 12. veebruari 1275 suri.
Abielud ja lapsed
[muuda | muuda lähteteksti]Pribislaw oli kaks korda abielus. Tema esimene naine oli Richard von Friesacki tütar; tema teine naine oli tõenäoliselt Pommeri hertsogi Barnim I tütar. Ta sai tütre ja poja, Pribislaw II, kes oli Białogardi isand aastatel 1270-1316.