Preisimaa provintsid

Preisimaa provintsid moodustasid peamised Preisi kuningriigi haldusüksused pärast Preisimaa reforme.

Ajalugu

Pärast Saksa-Rooma riigi kaotamist aastal 1806 ja Viini kongressi aastal 1815 said mitmed Saksa riigid nominaalse suveräänsuse. Siiski tekitas taasühendamise protsess, mis kulmineerus Saksa keisririigi loomisega aastal 1871, riigi, mis moodustus mitmest vürstkonnast ja milles domineeris üks neist, Preisi kuningriik, pärast seda, kui see oli lõplikult alistanud oma Austria rivaali. Selle territoorium kattis umbes 60% territooriumist, millest sai Saksa Riik.

Saksa Liit

Saksa Liit loodi aastal 1815 Viini kongressil ja Preisi kuningriik oli selle liige kuni kaotamiseni aastal 1866 pärast Austria-Preisi sõda.

Preisimaa oli esialgu jaotatud 10 provintsiks. Iga provintsi ametissenimetatud pea oli Oberpräsident. Igal provintsil oli ka oma Maapäev (Provinziallandtag). Preisimaa provintsid jagunesid edasi Regierungsbezirkideks.

Lääneprovintsid:

Saksimaa (Magdeburg)
Vestfaal (Münster)
Alam-Rein (Koblenz), suurhertsogkond, aastani 1822
Jülich-Kleve-Berg (Köln), aastani 1822

Aastal 1822 loodi Alam-Reini ja Jülich-Kleve-Bergi provintsidest Reini provints.

Idaprovintsid (Ostelbien):

Brandenburg (Potsdam)
Pommeri (Stettin)
Sileesia (Breslau)
Posen (Posen), Poseni suurhertsogkond aastani 1848
Lääne-Preisimaa (Danzig)
Ida-Preisimaa (Königsberg)

Aastal 1829 loodi Lääne-Preisimaa ja Ida-Preisimaa provintside ühendamisel Preisimaa provints, mis kestis aastani 1878. Olles Preisi kuningriigi osa (s.o endised hertsoglik ja kuninglik Preisimaa), ei olnud selle territoorium, nagu ka Suur-Poola Poseni territoorium, Saksa Liidu osa.

Aastal 1850 loodi Lõuna-Saksamaal annekteeritud Hohenzollern-Hechingeni ja Hohenzollern-Sigmaringeni vürstkondadest Hohenzollerni provints.

Saksa keisririik

Austria-Preisi sõja tulemus lõpetas püüdluse suurele ühisriigile, mis oleks koosnenud nii Saksamaast kui ka Austriast. Selle asemel loodi Preisimaa juhtimisel Põhja-Saksa Liit, ja pärast Prantsuse-Preisi sõda kuulutati aastal 1871 välja Saksa keisririik. Saksa keisririik kaotati aastal 1918 pärast Esimest maailmasõda. Aastast 1875 olid provintsidel organid, mis koosnesid kohalikust omavalitsusest igast maa- ja linnakogukonnast (Landkreis ja Stadtkreis) delegeeritud esindajate kaudu, mis moodustasid provintsimaapäeva (Provinziallandtag, 6 aastaks), mis valis endi seast selle omavalitsuse pea (Landesdirektor, 6–12 aastaks) ja provintsivalitsuse (Provinzialausschuss), samuti osana üleüldisest Preisimaa kuninglikust administratsioonist, teostades järelevalvet – provintsitasandil – omavalitsuslikele kogukondadele, samuti igale ringkonnale (Regierungsbezirk). Sel eesmärgil nimetas Preisimaa siseasjade minister ülempresidendi (Oberpräsident) igale provintsile, kes täitis oma ülesandeid Preisimaa valitsuse abil - nimetades provintsinõukogu (Provinzialrat).

Berliin (1. aprillil 1881 lahutati linn Brandenburgi provintsist. Koosnedes vaid ühest Berliini linnast, täitis selle ülemlinnapea (Oberbürgermeister) personaalunioonis Landesdirektori ülesandeid ja linnanõukogu täitis provintsivalitsuse rolli. Kuigi ülempresidendi rolli võttis Preisimaa valitsuse nimetatud politseiülem (Polizeipräsident in Berlin).)
Brandenburg (aastast 1881 ilma Berliinita, kuid provintsi institutsioonid jätkasid Berliinis resideerimist)
Ida-Preisimaa (taasloodi Preisimaa provintsi jagamisega aastal 1878)
Hannover (moodustus Hannoveri kuningriigist, mis annekteeriti aastal 1866)
Hessen-Nassau (moodustus Maini-äärsest Frankfurdi vabalinnast, Hesseni kuurvürstkonnast ja Nassau hertsogkonnast, mis annekteeriti aastal 1866)
Hohenzollern
Pommeri
Posen
Reinimaa
Saksimaa
Schleswig-Holstein (Annekteeriti aastal 1866, aastal 1876 ühendati sellega Saksi-Lauenburg, mis enne oli omaette Saksa osariik)
Sileesia
Lääne-Preisimaa (taasloodi Preisimaa provintsi jagamisega aastal 1878)
Vestfaal

Weimari vabariik

Preisimaa provintsid Weimari vabariigis, 1928

Pärast Saksa keisririigi langust taastati Preisi kuningriik vabariikliku valitsusega kui Preisimaa Vaba Riik. See pidi loovutama peaaegu kõik Poseni ja Lääne-Preisimaa provintsidele kuulunud territooriumid äsjaloodud Poola riigile ja Rahvasteliidu mandaadiga Danzigi vabalinnale. Väiksemaid alasid loovutati Belgiale (Eupen-Malmedy, varem Reinimaa), Tšehhoslovakkiale (Hlučíni piirkond, varem Sileesia), Taanile (Lõuna-Jüütimaa, varem Schleswig-Holstein), Rahvasteliidu mandaadile Memeli piirkonnas (varem Ida-Preisimaa), Poolale (Ülem-Sileesia idaosa, varem Sileesia provints), ja Rahvasteliidu mandaadile Saarimaal (varem Reinimaa). Preisimaa ja selle provintsid eksisteerisid ametlikult edasi, kuigi poliitilise kontrolli võttis lõpuks üle Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei pärast oma võimuletõusu aastal 1933. Nii Preisimaa kui ka Kolmas Riik kaotati pärast Teise maailmasõja lõppu aastal 1945.

Berliin (aastal 1920 laienes linn märkimisväärselt (Preisimaa Suur-Berliini akt) Brandenburgi arvel)
Brandenburg
Ida-Preisimaa
Hannover (aastal 1921 liidendati Pyrmont, endine Waldeck-Pyrmonti ringkond)
Hessen-Nassau (aastal 1929 liidendati endine Waldeck-Pyrmonti Vaba Riik)
Hohenzollern
Alam-Sileesia (Sileesia osa aastatel 1938–1941)
Pommeri
Posen-Lääne-Preisimaa (Loodi aastal 1922 Poseni ja Lääne-Preisimaa provintside osadest, mida ei loovutatud Poolale, provints kaotati aastal 1938, kui selle territoorium liidendati põhiliselt Pommeriga, ning kaks eksklaavi Brandenburgi ja Sileesiaga.)
Reinimaa
Saksimaa
Schleswig-Holstein
Ülem-Sileesia (Sileesia osa aastatel 1938–1941)
Vestfaal