Predestinatsioon
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2017) |
Predestinatsioon on saatuse ettemääratus Jumala tahtega.
[muuda | muuda lähteteksti]ettemääratus; (kristlikus teoloogias) inimese saatuse, eriti tema õndsakssaamise või hukatussesattumise sõltumine Jumalast. Ühed saavad õndsaks, teised mitte.
Idee mängib rolli ka muudes religioonides kui kristluses, enamasti islamis. Mis iganes juhtub määrab Jumala tahe.
Predestinatsioonil on eri tüüpe
[muuda | muuda lähteteksti]Tingimuslikud valimised
[muuda | muuda lähteteksti]See mõjutab inimese vaba tahet. On usk, et Jumal valib keda ta soovib, tuginedes üksnes tema eesmärkidele ja üksikisiku vabale tahtmisele.
Supralapsarianism ja infralapsarianism
[muuda | muuda lähteteksti]Infralapsarianism kinnitab, et ennustused langevad loogiliselt kokku inimese pattu langemise ettevalmistusega. See tähendab, et Jumal päästab patuseid. Rõhutatakse tavaliselt Jumala armu ja halastust kõikide inimeste suhtes, ehkki õpetatakse ka seda, et vaid mõned on määratud päästmisele.
Sageli viidatakse ka kalvinismi õpetusele. Kallistlikust uskumusest on see kristlaste seas kõige tugevam vorm. See õpetab, et Jumala ennustamismäärus põhineb pigem enese tahte teadmisega kui ennetava ettekujutusega iga konkreektse isiku ja sündmuse kohta. Jumal tegutseb pidevalt kogu vabadusega, et viia täies ulatuses tahtlus ellu, kuid seda peab tegema ilma olendi vabaduse rikkumiseta.
Kahekordne predestinatsioon
[muuda | muuda lähteteksti]Selle kohaselt võtab Jumal aktiivselt vastu vaieldamised või määrab mõne hukkamõistmise, valitutele päästmise. Augustinuse ettemääratuse doktriin näib olevat eeldatavalt kahekordne predestinaarne vaade. Ta avaldas arvamusi, mis iseenesest õpetavad sellist doktriini, kuid kontekstis ei ole selge, kas ta seda pidas. Selgemalt õpetas seda 9.sajandil Orbase Gottschalk, 14.sajandil Gregory of Rimini. John Calvn on õelnud, et ettemääratlusega me mõtleme Jumala igavese käskkirja, mille kaudu ta ise otsustas, mis iganes on tema soov.
Kõik ei ole loodud võrdselt, vaid mõned on ette nähtud igaveseks eluks, teised igavesele hukatusele ja seepärast, et igaüks on loodud ühele või teisele eesmärgile, on ta määratud elule või surmale.
Avatud teism
[muuda | muuda lähteteksti]Usutakse, et jumal valib kogu kiriku kui terviku, mitte ei vali, milliseid inimesi ta päästab enne loomist. Teisiti, Jumal otsustab, milliseid inimesi ta päästab. Üksisikutel on vaba valik kas nad soovivad olla kiriku liikmeks või siis mitte. Korporatiivsed valimised on seega kooskõlas avatud vaate seisukohaga Jumala teadmatuses, milles on öeldud, et Jumala ettekujutused ei määra kindlaks isikliku vaba tahte tagajärgi.
Filosoofia
[muuda | muuda lähteteksti]Filosoofiliselt ei ole doktriini huvitavaimad aspektid oluliselt seotud päästmisega. Võib näiteks tuua, et kui Jumal on esimene kõige juhtuva põhjus, kuidas saab õelda, et inimestel on oma vaba tahe? Üheks vastuseks võib pidada seda, et inimesed on niivõrd vabad, kuivõrd tegutsetakse vastavalt oma motiividele ja soovidele, ka siis, kui need on Jumala poolt määratud.
Jumal näib olevat vastutav patu eest. Võiks õelda, et Jumal lubab inimestel ainult pattu teha.
Kasutatud lingid:
https://www.rep.routledge.com/articles/thematic/predestination/v-1
http://www.meiekirik.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=1195
https://www.rep.routledge.com/articles/thematic/predestination/v-1 https://en.wikipedia.org/wiki/Predestination#Types_of_predestination