Prauliena vald
Prauliena vald | |
---|---|
| |
läti Praulienas pagasts | |
| |
Pindala: 197,88 km² | |
Elanikke: 1333 (1.01.2024)[1] | |
Rahvastikutihedus: 6,7 in/km² | |
Keskus: Prauliena | |
Prauliena vald (läti keeles Praulienas pagasts) on vald Lätis Madona piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Madona linnaga ning Mētriena, Barkava, Ļaudona, Sarkaņi, Mārciena, Lazdona ja Indrāni vallaga.
Valla pindala on 198 km². 2016. aasta seisuga elas seal 1641 inimest.[2] Valla halduskeskus on Prauliena küla. Vallamaja asub aadressil Kalna iela 2, vallavanem on Valdis Gotlaufs.[3]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 1935 oli Prauliena valla pindala 91,4 km² ja seal oli 1678 elanikku.[4] Aastal 1945 moodustati vallas Prauliena ja Silnieki külanõukogu, aastal 1949 vald likvideeriti. Aastal 1951 liideti Prauliena külanõukoguga likvideeritav Silnieki külanõukogu. Aastal 1968 liideti külanõukoguga Saikava külanõukogu kolhoos Sarkanā zvaigzne ja osa sovhoosi Prauliena maadest, ent osa Toce sovhoosi maadest liideti Lazdona külanõukoguga. Aastal 1974 liideti külanõukoguga osa Lazdona külanõukogu alasid, aastal 1977 veel osa Lazdona külanõukogust, Ļaudona külanõukogust ja likvideeritavast Saikava külanõukogust. Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks.[5] 2009. aastast kuulub vald Madona piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald asub Ida-Läti madalikul. Kõrgeim koht asub Madona lähistel (147,1 m). Suurim jõgi on Aiviekste, teine tähtsam jõgi on selle lisajõgi Kuja. Vallas on 19 järve, suurim neist on Baltiņi järv pindalaga 16 hektarit.
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Strupīši muinaskalmed ehk Kalmemägi, Upsti muinaskalmed, Trakši muinaskalmed, hiiepaik Ūbāni Kirikumägi või Tammemägi, Ūbāni linnamägi, Sīļi muinaskalmed ehk Kalmemägi, Aizpurvi muinaskalmed ehk Krāsmata, Prauliena muinaskalmed ehk Krāsmata, Prauliena kooli muinaskalmed, Vecsaikava ehk Kalmemäe muinaskalmed, Baltiņi muinaskalmed, Rozase muinaskalmed ja Aizārese muinaskalmed ehk Kõrge saar.[6] Kohaliku kaitse all on Ganiņi keskaegne kalmistu.[7]
Looduskaitse all on Velna Skroderis, Ezernieki või Plāte kivi, Plāte tamm, Prauliena Alleelehis, Prauliena Lossiaia pärn, Klēbeki pärn, Vecsaikava pärn, Vecsaikava tamm, Amatnieki tamm, Kaitseväe maja tammed, Glāznieki tammed, Glāznieki künnapuu, Graviņase mänd, Liepkalni tamm, Grantiņi tamm, Kaņķi elupuu, Rozukalnsi tamm, Libe tammed, Rempēni tamm, Auziņi kadakas, Tece tammed, Kuja jõe 1. tamm, Cīrulīši tamm ja neli nimetut põlispuud. Osaliselt jäävad valla aladele Aiviekste luha looduspark ja Kuja looduspark.[8]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 1387 lätlast, 89 venelast, 12 valgevenelast, 9 poolakat ja 4 leedulane.[9]
Valla külad:
Küla | Küla tüüp | Elanike arv[10] |
---|---|---|
Baltiņi | mazciems | 18 (2008) |
Būdāni | mazciems | 11 (2008) |
Graviņas | mazciems | |
Kaļpi | mazciems | 18 (2008) |
Kamatauskas | skrajciems | 8 (2008) |
Lazdona 1 | lielciems | 67 (2022) |
Lūza | mazciems | 65 (2003) |
Prauliena | lielciems | 429 (2022) |
Saikava | mazciems | 60 (2008) |
Silkaļpi | mazciems | 19 (2008) |
Skaistkalni | mazciems | |
Slavieši | mazciems | 6 (2008) |
Trakši | mazciems | 30 (2008) |
Vecpoļi | mazciems | 13 (2003) |
Vecsaikava | vidējciems | 152 (2022) |
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[10]
-
Auziņi kadakas
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Latvijas iedzīvotāju skaits pašvaldībās. Pilsonības un migrācijas lietu pārvalde.
- ↑ Madonas novads (vaadatud 7.12 2019)
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0.
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.12 2019
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija[alaline kõdulink], vaadatud 08.12 2019
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ 10,0 10,1 Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.