Porfüüriline struktuur
Porfüüriline struktuur on tardkivimi struktuur, mille korral sisalduvad kivimi peenemas põhimassis suuremad fenokristallid.
Tekkimine
[muuda | muuda lähteteksti]Porfüürilise struktuuriga kivimid on reeglina vulkaanilised. Nende põhimass on afaniitne või peeneteraline. Selles sisalduvad suuremad ja silmale nähtavad fenokristallid, mis erinevalt maapinnal või selle läheduses kiirelt tardunud põhimassile on sügavamal maakoores kauem kasvada jõudnud. Seega on porfüürilise struktuuriga kivimid moodustunud reeglina laavast, mis sisaldas juba moodustunud kristalle.
Porfüürilademed tekivad kerkiva magma sambas ja jahtuvad kahes astmes. Esimeses astmes jahtub magma aeglaselt sügaval maakoores ja selle käigus tekivad suureteralised kristallid, mille läbimõõt on vähemalt 2 mm. Teises astmes jahtub magma kiiresti maapinna lähedal või koguni maapinnal, kui ta vulkaanist välja voolab, ja selle käigus tekivad väikeseteralised kristallid, mis ei ole palja silmaga eristatavad.
Kivimid
[muuda | muuda lähteteksti]Juhul kui põhimassi moodustavad mineraaliterad on silmale eristamatud, nimetatakse kivimit porfüüriliseks, kui aga põhimass on faneriitne, siis porfüürilaadseks.
Vastavalt kivimi keemilisele koostisele jagatakse kivimid porfüürideks ja porfüriitideks. Porfüürid on happelise, porfüriidid aga aluselise koostisega. Kui porfüürilise struktuuri moodustavad päevakivid, siis on porfüürides ülekaalus leelispäevakivid, porfüriitides aga plagioklassid. "Porfüür" või "porfüriit" on enamasti järelliide, mis lisatakse mineraali nimele, mis porfüürilise struktuuri moodustab (näiteks kvartsporfüür) või porfüürilise struktuuriga kivimi põhinimele, näiteks diabaasporfüriit.
-
Basaltporfüriit, mille porfüürilise struktuuri moodustavad mustad augiidi ning oranžid iddingsiidi fenokristallid -
-
-
Graniitporfüüri mikrofoto. Fenokristalle moodustavad kvarts (ümar valge sileda pinnaga), kaaliumpäevakivi (prismaline hele kristall pildi alaosas) ning plagioklass (hall triibuline)
Saaremaa läänerannikult võib leida punaseid kive, mis sisaldavad väikseid kvartsikristalle. Seda kivimit, mis rahvusvaheliselt tunnustatud terminoloogia kohaselt on rüoliit, nimetatakse tavaliselt Läänemere punaseks kvartsporfüüriks.