Pompei

Pompei
Koordinaadid	40° 45′ 2″ N, 14° 29′ 23″ E
Tüüp	asula
Ajalugu
Rajatud	7.–6. sajand eKr
Maha jäetud	79 pKr

See artikkel räägib Vana-Rooma linnast; tänapäeva Itaalia valla kohta vaata artiklit Pompei vald.

Pompei oli antiikaja linn tänapäeva Itaalia alal Campania maakonnas Napoli provintsis Vesuuvi vulkaani jalamil.

Linn on peaasjalikult tuntud tänu väljakaevatud varemetele.

Ajalugu

Antiikaja Pompei (ladina keeles Pompeii, mõnikord kasutatakse ka kuju Pompeji) asutasid 6. sajandil eKr oskid. Jõukad roomlased käisid seal suviti palverännakul. Linnas oli 35 lõbumaja, mida külastasid peamiselt meremehed, ja üle 10 000 elaniku.^[1] Linna edelapoolsel küljel asus Merevärav.^[2] Aastal 79 mattus Pompei Vesuuvi vulkaanilise tuha alla, kui vulkaan purskama hakkas. Tuhakiht oli 7–9 m paksune. Niimoodi konserveerus see linnake peaaegu tervena paljudeks sajanditeks. 1599. aastal avastasid Itaalia töölised linna kohal tunnelit kaevates ladinakeelsete raidkirjade ja armatsevaid paare kujutavate värviliste maalingutega müüri.^[2] 1748. aastal hakkasid Hispaania sõjaväeinsenerid Pompeilt tuhakihti eemaldama eesmärgiga leida kuningakoja jaoks kunstiteoseid.^[2] Vahepeal see töö peatus. 1806-1815 kaevasid linna läänest idani prantslaste palgatud 1500 töölist.^[2] Järjepidevalt hakati väljakaevamisi tegema uuesti aastal 1860. 1863. jätkasid väljakaevamist itaallased.^[2]

Arhitektuur

Kolme kilomeetri pikkuse ringmüüriga ümbritsetud linna lubjakivist hooned on ehitatud 6.–5. sajandil, tuffhooned 4.–2. sajandil ja tellishooned 80–30 aastat eKr. Pompei vanimaks osaks on kolmnurkne foorum ja dooria templi varemed, mis pärinevad 6. sajandist eKr. Linna keskel piklikul foorumil asuvad basiilika, mis pärineb 2. sajandist, Jupiteri jmt. templi, turuhoone macellum 'i ja kuuriahoone varemed (viimati nimetatud hooned pärinevad 1. sajandist eKr). Välja on ka kaevatud palestra (2. sajand), odeion, teater (5000 kohta, pärineb 1. sajandist eKr), vanim Rooma amfiteater (35 astet, 20 000 kohta, umbes 80 eKr), Stabiae termid, hulk elamuid ja linnalähedasi villasid (alates 3. sajand eKr). Niinimetatud Faunuse majast on leitud väärtuslikke maale ja mosaiike (näiteks Aleksander Suure lahing), Müsteeriumide villast ja Vettiuste majast seinamaale.

Linnused püstitati raskesti ligipääsevatesse kohtadesse, sest lubjakivi ei pidanud tugevale rünnakule vastu.

Pompei elumajad on tuntud kunagise omapärase ja ilmeka rooma arhitektuuri heade näidetena. Eklektitsismi vaim juhtis selle loojaid nii erilaadiliste elementide nagu itaalia aatrium ja hellenistlik peristüül ühendamisele. Just seda tüüpi esindavadki Pompei kaunimad elumajad, näiteks Pansa maja, Fauni maja, Loreius Tiburtinuse maja ja eeskätt kuulus Vettiuste maja. Pidulikus poolhämaruses võtsid külastajaid vastu avar aatrium ja selle kaks kõrvaltiiba. Siin ootasid kliendid oma patriooni ilmumist. Aatriumis avaldus vanade roomlaste kombekas elulaad. Söögitoaks määratud ruumi ehk tablinumi taga oli näha uuendusena Kreekast sissetoodud peristüüli. Suursugustes majades oli see rohkem kaunistuseks kui elanike igapäevaseks elamiseks. Sellest tulenevalt eraldati tõenäoliselt juba vanal ajal peristüüli keskmine osa seda ümbritsevast käigust vahevõrega. Erinevalt kreeka majast olid ruumid majades asetatud range korrapärasusega peateljest paremale ja vasakule.

Pompei majad võimaldavad tänapäeva inimestel mõista tolleaegsete elanike igapäevast elu. Majade seinad on täis maalitud kuulsate kreeka maalide koopiaid. Nendel piltidel on püütud saavutada ka ruumilisuse muljet.