Maatriksite teoorias (matemaatika harus) nimetatakse plokkmaatriksiks[1] maatriksit, mille elementideks on omakorda maatriksid. Viimaseid nimetatakse plokkideks. Iga maatriksit saab käsitleda plokkmaatriksina, mis koosneb ühest plokist.
Maatriksi
![{\displaystyle A={\begin{pmatrix}1&1&2&2\\1&1&2&2\\3&3&4&4\\3&3&4&4\end{pmatrix}}}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/30bfb2f3a8674a1dae4dce77dad4160a61fbe6ae)
saab jaotada neljaks 2×2 plokiks
![{\displaystyle A_{11}={\begin{pmatrix}1&1\\1&1\end{pmatrix}},A_{12}={\begin{pmatrix}2&2\\2&2\end{pmatrix}},A_{21}={\begin{pmatrix}3&3\\3&3\end{pmatrix}},A_{22}={\begin{pmatrix}4&4\\4&4\end{pmatrix}}.}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/a5edcc9794e67e3dcf10c7b9d865ad184a148ac4)
Maatriksi A saab nüüd plokkmaatriksina ümber kirjutada:
![{\displaystyle A={\begin{pmatrix}A_{11}&A_{12}\\A_{21}&A_{22}\end{pmatrix}}.}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/bc0a2930c667b908003fd81b7373a2f56c379a75)
Olgu iga
,
jaoks antud mi × nj-maatriks
(
ja
on naturaalarvud, mis sõltuvad vastavalt
-st ja
-st). Plokkmaatriksiks nimetatakse maatriksit
; maatrikseid
nimetatakse maatriksi
plokkideks.
Plokkmaatriksite korrutamist saab teostada plokkide kaudu. Olgu antud m × k-maatriks
, mille ridades on q plokki ja veergudes p plokki
,
ning k × n-maatriks
, mille read on jaotatud q ja veerud p plokiks
,
siis maatrikskorrutise
![{\displaystyle C=AB\,}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/330082bcbf5dfaef298f4559ec322769ef82035e)
saab leida plokkhaaval, kusjuures
on m × n-maatriks, mille ridades on q plokki ja veergudes p plokki. Maatriksi
plokid on
![{\displaystyle C_{\alpha \beta }=\sum _{\gamma =1}^{s}A_{\alpha \gamma }B_{\gamma \beta }.}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/235bcb707b3341570367f4c921a07da1eb85154f)
Plokk-diagonaalne maatriks ehk kast-diagonaalmaatriks[2] on ruutmaatriks, mille peadiagonaali elementideks on ruutmaatriksid (plokid) nii, et kõik ülejäänud elemendid on nullid. Plokk-diagonaalse maatriksi üldine kuju on
,
kus iga
on ruutmaatriks; teisisõnu on see maatriksite
, ... ,
otsesumma, mida võib tähistada, kui
või sarnaselt diagonaalsete maatriksitega
. Iga ruutmaatriksit võib käsitleda kui ühest plokist koosnevat diagonaalset plokkmaatriksit.
Plokk-diagonaalse maatriksi determinandi ja jälje jaoks kehtib
,
.
Plokk-kolmnurkmaatriksid on kolmnurkmaatriksid, mille elementideks on plokid (ehk maatriksid). Analoogselt kolmnurkmaatriksitega saab rääkida ülemistest ja alumistest plokk-kolmnurkmaatriksitest.
Pikemalt artiklis otsesumma
Iga maatriksi
(m × n-järku) ja
(p × q-järku), saab konstrueerida maatriksite
ja
otsesumma
![{\displaystyle A\oplus B={\begin{pmatrix}A&0\\0&B\\\end{pmatrix}}={\begin{pmatrix}a_{11}&\cdots &a_{1n}&0&\cdots &0\\\vdots &\cdots &\vdots &\vdots &\cdots &\vdots \\a_{m1}&\cdots &a_{mn}&0&\cdots &0\\0&\cdots &0&b_{11}&\cdots &b_{1q}\\\vdots &\cdots &\vdots &\vdots &\cdots &\vdots \\0&\cdots &0&b_{p1}&\cdots &b_{pq}\end{pmatrix}}.}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/49f706ee7d3eabe5b1da92062fa102c8c0e2322d)
Näiteks
![{\displaystyle {\begin{pmatrix}1&3&2\\2&3&1\end{pmatrix}}\oplus {\begin{pmatrix}1&6\\0&1\end{pmatrix}}={\begin{pmatrix}1&3&2&0&0\\2&3&1&0&0\\0&0&0&1&6\\0&0&0&0&1\end{pmatrix}}.}](https://wikimedia.org/api/rest_v1/media/math/render/svg/020a95ce19ca908503bb84eb599005c4654eedba)
Paneme tähele, et maatriksite vektorruumide otsesumma on väljendatav maatriksite otsesummana.
Pikemalt artiklis tensorkorrutis