Plieņciems

Plieņciems
	Elanikke: 242 (2020)
	Koordinaadid: 57° 5′ N, 23° 16′ E

Plieņciems on küla (vidējciems) Lätis, Tukumsi piirkonnas ja Engure vallas. Küla asub Liivi lahe kaldal.

Seal asuvad Plieņciemsi ja Vinkalni bussipeatus.^[2] Külla jääb Plieņciemsi kalmistu.

Plieņciems on tekkinud Plieņi mõisa (Plönen) maadele. Aastast 1738 mainitakse seda kui Kuramaa mõisnike supluskohta. Aastal 1808 rajas Riia kaupmees Klein sinna 10 koha ja suure saaliga võõrastemaja.^[3]

Aastal 1810 käis seal suvitamas keisrinna Jelizaveta, kes oli sunnitud kasutama seda väikest suvituskohta, kuna suuremad Euroopa kuurordid olid toona sõdade tõttu ligipääsmatud.^[4] Aastail 1988–1990 suvitas seal Viktor Tsoi, kes sinna sõites ka autoõnnetuses hukkus.^[5] Aastail 2009–2021 kuulus küla Engure piirkonda.

Külas kasvav sanglepp ümbermõõduga 3,1 m ja pärn ümbermõõduga 4,12 m on looduskaitse all. Mererannal asub Plieņciemsi luidete hoiuala.^[6] Andricase talu on muinsusmälestistena riikliku kaitse all.^[7] Hoiuala moodustati aastal 1987, kaitsmaks sealset vana männikuga kaetud luitevalli ja liivastele aladele iseloomulikku taimestikku.^[8]

2018. aastal oli külas 225 elanikku, 2020. aastal oli elanikke 242.

Plieņciems
Rannaluited
Plieņciems

Viited

↑ Vietvārdu datubāze, vaadatud 28.05 2020
↑ "IS Mantojums". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2021. Vaadatud 28. mail 2020.
↑ Belte P. Rīgas Jūrmalas, Slokas un Ķemeru pilsētas ar apkārtni: vēsturisks apskats. Dubulti: 1935. – 59. lk.
↑ Тайны дома Романовых. Владимир Николаевич Балязин, lk 219
↑ https://web.archive.org/web/20131219022020/http://www.raivoonet.lv/source/Kartes/geoGPX_Descr.php?GC=GC1M571&GCGPX=Kurzeme#
↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
↑ "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2019. Vaadatud 28. mail 2020.
↑ Plieņciema kāpa

[1] Vietvārdu datubāze, vaadatud 28.05 2020

[2] "IS Mantojums". Originaali arhiivikoopia seisuga 5. august 2021. Vaadatud 28. mail 2020.

[3] Belte P. Rīgas Jūrmalas, Slokas un Ķemeru pilsētas ar apkārtni: vēsturisks apskats. Dubulti: 1935. – 59. lk.

[4] Тайны дома Романовых. Владимир Николаевич Балязин, lk 219

[5] ttps://web.archive.org/web/20131219022020/http://www.raivoonet.lv/source/Kartes/geoGPX_Descr.php?GC=GC1M571&GCGPX=Kurzeme#

[6] Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS

[7] "Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts". Originaali arhiivikoopia seisuga 24. veebruar 2019. Vaadatud 28. mail 2020.

[8] Plieņciema kāpa

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]