Meritikker
| Meritikker | |
|---|---|
 Rannaliivale uhutud meritikker | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Kammloomad Ctenophora |
| Klass |
Kombitskammloomad Tentaculata |
| Selts |
Ümaralised Cydippida |
| Sugukond |
Pleurobrachiidae |
| Perekond |
Pleurobrachia |
| Liik |
Meritikker |
| Binaarne nimetus | |
|
Pleurobrachia pileus O. F. Müller, 1776 | |
Meritikker (Pleurobrachia pileus) on paarisentimeetrise pikkusega, ümara või munaja kujuga pelaagiline kammloom, kes elab avavees Atlandi ookeani põhjaosas, Põhjameres, Mustas meres ja Läänemeres. Liigi kirjeldas Taani zooloog Otto Friedrich Müller 1776. aastal.[1]
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Meritikker on läbipaistva ümmarguse või munaja kehaga, mis on ligikaudu 2–2,5 cm pikk ja mille külgedel on kaks pikka kombitsat saagi püüdmiseks. Filamentidega kombitsate pikkus ületab kehapikkuse 15–20 korda – need võivad olla kuni 50 cm pikad – ja loom saab need vajadusel oma kehasse tõmmata. Kammloom ujub kaheksa ripsmetest (cilia) kammplaadikeste rea abil, mis paiknevad kehal umbes kahel kolmandikul kehapikkusest nelja pikisuunalise, piimjasvalge joonepaarina. Kammplaadikesed peegeldavad ja murravad valgust ja nende liikumine looma ujumisel annab kammloomadele iseloomuliku vikerkaarevärvides sädeleva väljanägemise. Pimeduses need fosforestseerivad. Looma seedeelundkond kehaõõnes võib olla mingit värvi ja on nähtav läbipaistvas kehas. [2]
Vastkoorunud kammloomavastsed on pirnja kujuga ja nende ripsmeread on väga lühikesed.[2]
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Meritikker on röövloom ja toitub avavees ujuvatest kirpvähilistest, zoea arengujärgus krabivastsetest, vääneljalaliste ujuvatest vähikvastsetest ja aerjalaliste hulka kuuluvatest hormikulistest. Erinevalt mõnedest kammloomaliikidest, kes liiguvad ja filtreerivad, püsib meritikker paigal ja püüab saaki oma pikkade kombitsatega.
Põhjameres teeb meritikker aerjalalistele saakloomadele järgnedes päeva jooksul pikki rände vee sügavamate ja madalamate kihtide vahel. Öösel on nad vee ülemistes kihtides, enamasti otse termokliini all, ja varahommikul liiguvad sügavamasse, 80–150 m sügavusse vette; hilisel pealelõunal hakkavad nad taas kõrgemale liikuma. Need liikumised toimuvad üksnes suviti ja talviti jääb meritikker oma ripsmete liikumist vähendades merepõhja lähedusse. Seal võib ta saada kõrgemate vähkide, nagu Põhjamere garneeli (Crangon crangon), erakvähi Pagurus bernardus ja tavalise rannakrabi (Carcinus maenas) toiduobjektiks[3].
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Pleurobrachia pileus (O. F. Müller, 1776). - WoRMS
- ↑ 2,0 2,1 Sea gooseberry (Pleurobrachia pileus). - The Marine Life Information Network
- ↑ M. Esser, W. Greve, M. Boersma. Effects of temperature and the presence of benthic predators on the vertical distribution of the ctenophore Pleurobrachia pileus. - Marine Biology (2004) 145: 595–601. DOI 10.1007/s00227-004-1348-0