Põhjamere garneel
| Põhjamere garneel | |
|---|---|
 Põhjamere garneel veekogu liivapõhjal | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Alamhõimkond |
Vähid Crustacea |
| Klass |
Ülemvähid Malacostraca |
| Selts |
Kümnejalalised Decapoda |
| Sugukond |
Crangonidae |
| Perekond |
garneel Crangon |
| Liik |
Põhjamere garneel |
| Binaarne nimetus | |
|
Crangon crangon Linnaeus, 1758 | |
| Sünonüümid | |
| |
Põhjamere garneel, ka harilik krevett (Crangon crangon) on kümnejalaline vähilaadne garneeli (Crangon) perekonnast.
Kirjeldus
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjamere garneel on 30–50 mm (kuigi on leitud ka kuni 90 mm pikkusi isendeid) pikkune garneel, kes on levinud Põhjamere lõunapoolses osas, Iiri meres, Läänemeres, Vahemeres ja Mustas meres. Ta on reeglina merepõhjaga sama värvi, helepruun või beež väikeste tumedate tähnidega. Karapaks on pea pool pikenenud, ulatudes silmade vahele (rostrum). Painduv tagakeha lõpeb lehvikja telsoniga.[1]
Ökoloogia
[muuda | muuda lähteteksti]Täiskasvanud garneelid elavad epibentiliselt eelkõige jõgede lehtersuuete madalas vees ja rannikulähedastes vetes. Tavaliselt on isendeid hulgakaupa ja neil on suur mõju oma ökosüsteemile.
Põhjamere garneel toitub öösel, päevasel ajal poeb liiva sisse. Toitumises on nad oportunistid, kes söövad seda, mida on rohkem saadaval, ja ei põlga ära ka väiksemate liigikaaslaste söömist. Tavalisemad saakloomad on põhjas elavad pisivähid (kirpvähilised, müsiidilised, aerjalalised), hulkharjasussid, aga ka kalamaimud.
Põhjamere garneel on oma arvukuse tõttu oluline saakloom suurematele loomadele, nagu kalad, merelinnud ja -imetajad.
Emasvähid saavutavad suguküpsuse umbes 22–43 mm pikkusena, isasloomad 30–45 mm pikkusena. Munadest koorunud vastsed elavad hõljumis ja läbivad viis kestumist, enne kui laskuvad elama merepõhja.
Kulinaaria
[muuda | muuda lähteteksti]Põhjamere garneeli süüakse delikatessina eriti Belgias, Põhja-Saksamaal ja Inglismaal, aga ka Prantsusmaal, Hollandis ja Taanis. Belgias on neist tehtav roog croquette crevette[2], Belgias ja Hollandis tomate-crevettes ja Inglismaal potted shrimps[3].
Garneeli aastane väljapüük 2014. aastal oli 44 835 tonni, peamisteks püüdjateks on Saksamaa ja Holland.[4]