Pirita Velodroom

Pirita Velodroom
Asukoht	Rummu tee 3
Avatud	21. juunil 1969
Kate	muru (jalgpalliväljak); betoon (trekirada)
Mahutavus	1602
Väljaku mõõtmed	86 × 53 m ; 333,333 m (trekirada)

Pirita Velodroom on Tallinnas asuv velodroom ja jalgpallistaadion.

Alates 2017. aastast on trekirada võistlusteks suletud, kuna on amortiseerunud ega vasta ohutusnõuetele.^[2]

Ajalugu

Trekki hakati ehitama 1955. aastal. Esimeses etapis veeti Rummu kurvis asunud lagedale tohutu kogus liiva, kuni esimeste kurvikõrgendike valmimiseni. Kaasa aitasid mitmed ratturid ja aktivistid. 1961. aastal ehitus konserveeriti ja ehitustööd lõpetati, kuna niigi vähesele ehitustehnikale leiti muu rakendus.

Esialgse projekti kohaselt pidanuks kurvide kaldenurk ulatuma 15 kraadini, kui sellest oleks kinni peetud, siis oleks praegune trekk kasutuskõlbmatu. Kõige rohkem võitles vana projekti vastu trekispetsialist Avo Nurm. Tal oli tahtmine viia 4 km sõidus NSV Liidu rekord alla 5 minuti ja teha seda ainult Tallinna trekil. Paraku pani saatus selle plaani keelu alla. Avo Nurm suri.

1966. aastal, kui ehitamist jätkati, oli aluseks uus kaasaegne projekt, mis nägi kurvide kaldeks ette 34 kraadi. 1967. aasta augustis määrati ametisse treki direktor. Selleks sai tegevsportlane Eduard Mirski. Tal õnnestus panna ehitustööd uuesti korralikult käima, ise alustas aga samal ajal vähehaaval trekiratturite ettevalmistamist. Aasta hiljem sai alles ehitusel olnud ehitis juba juriidilise staatuse.^[3]

10. detsembril 1969 alustas tegevust VSÜ “Kalev” Tallinna Jalgrattaspordikool, kelle koduks on siiani Velodroom.

Nimed läbi aegade

24. oktoobril 1968 moodustas Eesti NSV Ametiühingute Nõukogu iseseisva majandusüksuse – "Kalevi" Tallinna Velodroomi.
31. jaanuaril 1985 nimetati asutus ümber, uus nimi oli Üleliidulise Ametiühingute Vabatahtliku Spordiühingu “Trud” Eesti Vabariikliku Organisatsiooni “Kalev” Tallinna Velodroom ehk ÜVAÜ SÜ “Trud” EVO “Kalev” Tallinna Velodroom.
23. aprillil 1987 sai asutuse uueks nimeks Üleliidulise Ametiühingute Vabatahtliku Kehakultuuri- ja Spordiühingu Eesti Vabariikliku Organisatsiooni “Kalev” Tallinna Velodroom ehk ÜVAÜ KSÜ EVO “Kalev” Tallinna Velodroom.
5. detsembril 1991 sai asutuse nimeks Eesti Spordiseltsi Kalev Tallinna Velodroom.
19. juuli 1994, õigusjärglane: munitsipaalettevõte Pirita Velodroom
26. september 1997, õigusjärglane: linnaasutus Pirita Velodroom
Alates 16.07.2001 Pirita Velodroomi filiaal
- Kristiine Sportmängude Maja > Kristiine Spordimaja
- Lasnamäe Sportmängude Maja
- Kopli Spordihoone
Alates 01.09.2003 Pirita Velodroomi filiaal
- Paul Kerese Malemaja
Alates 01.03.2005 Pirita Velodroomi filiaal
- Põhja Spordihoone
Alates 01.06.2005 Pirita Velodroomi filiaal kuni 30.09.2007
- Harku Sõudebaas
Alates 1. juuli 2006 õigusjärglane / nime muutus: Pirita Spordikeskus (Tallinna linna hallatav asutus)
Alates 01.09.2007 Pirita Spordikeskuse filiaal
- Lasnamäe Sulgpallihall^[4]

Asutuse juhid/direktorid

Eduard Mirski 06.08.1967 – 31.07.1973
Jüri Pärg 01.08.1973 – 11.09.1993
Direktori kohusetäitja Eneken Vesmes 12.09.1993 – 20.07.1994
Rein Tölp 21.07.1994 – 05.03.1995
Aavo Aunroos 06.03.1995 – 30.04.2018
Direktori ülesannetes Priit Aunroos 01.05.2018 – 30.06.2018
Priit Aunroos 01.07.2018^[4]

Treki tehnilised parameetrid

Betoonkattega trekiraja pikkus 333,333 m ja laius 7,27 m
Trekiraja sirge pikkus 40,303 m
Viraaži pikkus 75,54 m
Ülemineku pikkus 25,389 m
Neutraaltsooni laius 1,23 m
Trekiraja piirde kõrgus 0,85 m
Viraaži kaldenurk 34º
Sirge kaldenurk 6º
Arvestuslik kiirus ülemisel äärel 85 km/h
Arvestuslik kiirus mõõtjoonel 75 km/h

Tallinna treki rekordid^[5]

Mehed

Ala	Aeg	Nimi	Kuuluvus	Kuupäev
200 m lendstardist	10,724	Eyk Pokorny	Saksamaa	26.06.1993
500 m lendstardist	29,206	Sergei Vorvanin	NSV Liit	12.07.1982
500 m paigaltstardist	34,074	Vladimir Panassenko	NSV Liit	18.06.1986
1 km lendstardist	1.04,97	Daniel Novikov	Eesti	29.07.2009
1 km paigaltstardist	1.05,886	Aleksandr Kiritšenko	NSV Liit	30.06.1987
3 km jälitussõit	3.37,005	Marat Ganejev	NSV Liit	10.06.1981
4 km jälitussõit	4.40,419	Dmitri Neljubin	NSV Liit	29.06.1989
4 km meeskondlik jälitussõit	4.24,309	Alma-Ata: Vadim Kravtšenko, Vitali Tolkatšov, Aleksandr Klaus ja Daniil Geidebrecht	NSV Liit	1.07.1989
1 tunni liidrisõit	71 180 m	Mihhail Markov ja Mihhail Zaitsev	NSV Liit	29.07.1970

Naised

Ala	Aeg	Nimi	Kuuluvus	Kuupäev
200 m lendstardist	11,741	Erika Salumäe	NSV Liit	28.06.1991
500 m lendstardist	32,633	Natalia Krušelnitskaja	NSV Liit	21.06.1985
500 m paigaltstardist	37,063	Erika Salumäe	NSV Liit	1.07.1987
1 km lendstardist	1.11,364	Erika Salumäe	NSV Liit	29.06.1991
1 km paigaltstardist	1.24,100	Erika Salumäe	NSV Liit	17.05.1981
2 km jälitussõit	2.36,800	R. Obodovskaja	Ukraina	25.06.1970
3 km jälitussõit	3.59,810	Nadežda Kibardina	NSV Liit	14.08.1980
3 km naiskondlik jälitussõit	3.51,190	Leningrad: Ljubov Zadorožnaja, Niina Trofimova ja Niina Juzanova	NSV Liit	28.07.1973

Pildid

1971
1971
1996
1996
2005
Istekohad, 2005

Viited

↑ http://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=599
↑ Aunroos, Aavo (15.10.2008). "Tutvustus". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.08.2020. Vaadatud 25.03.2020.
↑ Jüri Pärg (1986). "100 aastat jalgrattasporti Eestis".
↑ ^4,0 ^4,1 "Tutvustus ja ajalugu". Vaadatud 24.03.2020.
↑ "Tallinna treki rekordid". Vaadatud 25.03.2020.

Välislingid

[1] ttp://www.spordiregister.ee/ehitised.php?eh=599

[:1-2] Aunroos, Aavo (15.10.2008). "Tutvustus". Originaali arhiivikoopia seisuga 10.08.2020. Vaadatud 25.03.2020.

[3] Jüri Pärg (1986). "100 aastat jalgrattasporti Eestis".

[:0-4] 4,0 ^4,1 "Tutvustus ja ajalugu". Vaadatud 24.03.2020.

[:2-5] "Tallinna treki rekordid". Vaadatud 25.03.2020.

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]