Pikasabaline tšintšilja

Pikasabaline tšintšilja
	; Noor pikasabaline tšintšilja
Kaitsestaatus
	; Väljasuremisohus (IUCN 3.1)
Taksonoomia
Riik	Loomad Animalia;
Hõimkond	Keelikloomad Chordata;
Klass	Imetajad Mammalia;
Selts	Närilised Rodentiae;
Sugukond	Villakhiirlased Chinchillidae;
Perekond	Tšintšilja Chinchilla;
Liik	Pikasabaline tšintšilja;
Binaarne nimetus
	Chinchilla lanigera; (Molina, 1782)
	; Pikasabalise tšintšilja kunagine levikuala Andides

Pikasabaline tšintšilja (Chinchilla lanigera^[1]) on Põhja-Tšiili Andides elav öise eluviisiga näriline, üks kahest tšintšilja perekonna liigist.

Intensiivse küttimise tõttu 20. sajandil ja elupaikade hävimise tulemusena on liik ohustatud seisundis. Tänapäeval leidub pikasabalist tšintšiljat looduses Tšiili rannikupiirkonnas mägedes, eeskätt Coquimbo provintsis.

Pikasabalise tšintšilja viimaste looduslike karjade ja nende elupaikade kaitseks on loodud looduskaitseala Reserva Nacional Las Chinchillas^[2]^[3].

Põhiliselt pikasabalise tšintšilja baasil on alates 1920. aastatest aretatud kodustatud tšintšilja, keda kasvatatakse karusnaha saamise eesmärgil karusloomakasvandustes ja peetakse ka lemmikloomana.

Kirjeldus

Pikasabaline tšintšilja on tüvepikkusega 22,5–38 cm. Tema kaal on umbes 500–800 g (esineb sooline dimorfism – emasloomad on suuremad, isasloom kaalub harva üle 500 g), ja tal on 23 selgroolüli. Saba pikkus on 10–15 cm. Võrreldes lühisabalise tšintšiljaga on pikasabaline tšintšilja saledama kehaehitusega, kael on peenem ja õlad kitsamad. Nii esi- kui tagajalal on neli varvast, mis lõpevad lühikeste ja nõrkade küünistega ning on kaetud karmide karvadega. Iseloomulikult kõigile villakhiirlastele on esijalad lühemad võrreldes tugevate tagajalgadega ning tšintšiljad on kiired jooksjad, osavad ronijad ja hüppajad.

Tšintšiljad on maismaal elavatest loomadest tihedaima karvkattega, 60 karvaga ühest karvanääpsust (veel tihedam karv on vaid merisaarmal). Karvastik on siidpehme, sinakashalli, pärlhalli või pruunikashalli värvusega seljapoolel, karva tipp on must. Kõhupool on hele kollakasvalge. Karvane saba on selgmisel küljel kaetud pikemate ja karmimate karvadega. Karva kõrgus on u 25 mm. Karvad on nahal nõrgalt kinni ja tšintšilja võib kaitsetaktikana lasta osa karva lahti ründava kiskja lõugade vahele.

Pea on lai ja kõrvalestad on suured (suuremad võrreldes lühisabalise tšintšiljaga). Silmad on suured, tumedad, püstise pupilliga. Lõikehambad on kaetud oranžkollase emailiga.^[4]

Eluviis

Isendid elavad koos 14–100-liikmeliste seltsingutena. Rühmaline eluviis on oluline nii sotsiaalses suhtluses kui ka kaitseks röövloomade eest. Aktiivsed hämarikus, päevaks peituvad tšintšiljad varjulistes kohtades ja tukuvad seal. Tiheda karvastiku tõttu taluvad hästi jahedat kliimat, paks karv aitab neil ka veekaotust naha kaudu vältida. Toituvad kõigist taimedest, mis kättesaadavad, eelkõige rohttaimedest, kõrrelistest ja seemnetest^[5]. Nad võivad süüa juhuslikult ka putukaid ja linnumune. Süües kükitab tagajalgadel ja hoiab toitu käppade vahel. Tšintšiljasid kütivad röövlinnud, metskass Leopardus colocolo ja Andide rebane Lycalopex culpaeus.

Pesa teevad tšintšiljad kividevahelistesse tühemikesse. Emasloom poegib kaks korda aastas. Tiinus kestab 111 päeva. Pojad, keda on pesakonnas kaks või kolm, on sündides nägijad ja liikumisvõimelised^[6]. Emasloom imetab poegi umbes kuus nädalat. Pojad on kohe võimelised sööma taimset toitu ja üleminek emapiimalt taimetoidule on sujuv^[7].

Elupaigad ja levik

Pikasabalise tšintšilja elupaik on rohttaimestiku ja madala põõsastikuga kaetud kuivadel mäejalamitel Tšiili rannikumäestikus, keskmistel kõrgustel Andides (400–1650 m merepinnast)^[1]. Tänapäeval asustavad pikasabalised tsintšiljad väikest ala Auco, Illapeli ja La Serena asula vahel Coquimbo piirkonnas Põhja-Tšiilis^[8]. Umbes pool kogu populatsioonist elab looduskaitsealal Reserva Nacional Las Chinchillas ja pool eramaadel. Loomad uuristavad käigustikke Tšiili endeemse bromeelialise sinipuia (Puya berteroniana) tihedatesse lehepuhmastesse ja muusse tihedasse taimestikku. Ühegi populatsiooni suurus ei ületa 500 isendit ja umbes 60% kolooniates on vähem kui 50 isendit^[9]. Et küttimissurve liigile on vähenenud, on oodatud, et populatsioon hakkab taastuma, kuid passiivne kaitse ei paista aitavat. Probleemiks on ümberkaudse taimestiku ja elupaikade hävimine põllumajanduse ja karjakasvatuse tõttu ja populatsiooni ebaühtlus, üksikute seltsingute isoleeritus teistest. IUCN hindab seisundi suundumust kahanevaks^[1].

Looduskaitsealal tegeldakse pikasabalise tšintšilja ökoloogia, sigimise ja käitumise uurimisega. Kaitsealal on üks matkarada, mujal maastikul ei käida, ja see on avatud kuus tundi päevas, et loomi võimalikult vähe häirida. Mittetulundusühing Save the Wild Chinchillas tegeleb eelkõige haridusprogrammidega ja loodusliku taimestiku taastamisega mäenõlvadel kohalike elanike abiga, et luua tšintšiljadele sobilikke elupaiku ja rohekoridore populatsioonide asustussaarte ühendamiseks^[10].

Kahe tšintšiljaliigi võrdlus
Chinchilla lanigera loomaaias, 2006
Kahe tšintšiljaliigi Andides asuvate elupaikade võrdlus
Chinchilla lanigera elupaik mäenõlvadel
Pikasabalise tšintšilja looduskaitseala Tšiilis Reserva Nacional Las Chinchillas

Vaata ka

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 https://www.iucnredlist.org/species/4652/117975205
↑ http://www.ingservtur.cl/nationalparks.html
↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2019. Vaadatud 18. mail 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
↑ http://animaldiversity.org/accounts/Chinchilla_lanigera/
↑ https://www.chinchilla-scientia.com/english-corner/nutrition/diet-of-wild-chinchillas/
↑ https://animaldiversity.org/accounts/Chinchilla_lanigera/
↑ https://academic.oup.com/mspecies/article/50/960/51/5075549
↑ http://www.chincare.com/HealthLifestyle/JEJ/JEJConservation1995.pdf
↑ http://www.wildchinchillas.org/
↑ https://www.youtube.com/watch?v=UU1JALWYvXA

Välislingid

[iucnredlist.org-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 https://www.iucnredlist.org/species/4652/117975205

[2] ttp://www.ingservtur.cl/nationalparks.html

[3] "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 17. mai 2019. Vaadatud 18. mail 2019.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)

[4] ttp://animaldiversity.org/accounts/Chinchilla_lanigera/

[5] ttps://www.chinchilla-scientia.com/english-corner/nutrition/diet-of-wild-chinchillas/

[6] ttps://animaldiversity.org/accounts/Chinchilla_lanigera/

[7] ttps://academic.oup.com/mspecies/article/50/960/51/5075549

[8] ttp://www.chincare.com/HealthLifestyle/JEJ/JEJConservation1995.pdf

[9] ttp://www.wildchinchillas.org/

[10] ttps://www.youtube.com/watch?v=UU1JALWYvXA

[1]

[2]

[3]

[4]

[5]

[6]

[7]

[8]

[9]

[10]