Pictoni saar
Pictoni saar kuulub Tšiilile ning on kõige väiksem kolmest Beagle'i saarest Tulemaal Beagle'i väinas. Saare pindala on 105 km2. Üks peatuspaik saare põhjaküljel on Banneri laht. Varasemal ajal oli saar peatuspaigaks söelaevadele, ning mööduvad laevad said seal oma söevarusid täiendada.
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Saarel elas nüüdseks peaaegu täielikult välja surnud indiaanirahvas jaganid.
Saart külastas ka Briti mereväeohvitser ja misjonär Allen Francis Gardiner (1794–1851). 5. detsembril 1850 saabus ta laeval Ocean Queen Pictoni saarele, et õpetada mõnedele kohalikele inglise keelt. Maaleminekuks oli neil kaasas kaks paati varustusega, millest üks sai aga tõsise vigastuse ning teine läks segastel asjaoludel kaduma. Kohalikud olid nende suhtes uudishimulikud, kuid vaenulikud. Nii jäid nad kuueks kuuks, ilma varustuseta, sealhulgas püssirohuta, saarele, kuni lõpuks surid nälga. Viimasena suri Gardiner ise, 6. septembril 1851. 6. jaanuaril 1852 leidis ja mattis John Davidson nende surnukehad ning tõi kaasa Gardineri päeviku.
1977. aasta Tšiili ja Argentina konflikti käigus saar mineeriti osaliselt, millest jäänukmärgina on säilinud mõned miiniväljad. Konflikti põhjuseks olid lahkarvamused 1881. aastal sõlmitud piirileppe osas.