Penkule vald
| Penkule vald | |
|---|---|
|
| |
| läti Penkules pagasts | |
|
| |
| Pindala: 74,1 km² | |
Elanikke: 795 (1.01.2024)[1]  | |
| Rahvastikutihedus: 10,7 in/km² | |
| Keskus: Penkule | |
 |
Penkule vald (läti keeles Penkules pagasts) on vald Lätis Dobele piirkonnas. Vald piirneb sama piirkonna Tērvete, Auri, Naudīte, Bukaiši ja Bēne vallaga.
Valla pindala on 74,1 km². 2021. aasta seisuga elas seal 831 inimest. Valla keskus on Penkule küla. Vallavanem on Ērika Karro (ühine Naudīte vallaga).[2]
Ajalugu
[muuda | muuda lähteteksti]Valla tänapäevane territoorium on kujunenud Ālave (Alauen), Cimele (Zimmern) ja Penkule (Pankelhof) mõisa maadele. Aastal 1935 oli Jelgava kreisi kuuluva valla pindala 62,5 km² ja seal oli 1351 elanikku.[3]
Aastal 1945 moodustati vallas Ālave ja Penkule külanõukogu, vald likvideeriti aastal 1949. Aastal 1961 liideti Penkule külanõukoguga Tērvete külanõukogu Zemgale kolhoosi alad, ent Tērvete sovhoosi alad liideti Tērvete külanõukoguga.[4]
Aastal 1990 moodustati külanõukogust vald. 2009. aastast kuulub vald Dobele piirkonda.
Loodus
[muuda | muuda lähteteksti]Vald jääb Kesk-Läti madalikule. Kõrgeim koht asub valla loodeosas (72,6 meetrit). Looduslikke järvesid vallas ei ole, suurim tehisjärv on Skujaine veehoidla (27,5 ha). Suuremad jõed on Auce jõgi, Ālave jõgi ja Skujaine jõgi.
Looduskaitse all on Mācītājmuiža valgepöök, Mācītājmuiža tamm, Āķi saar, Penkule saar, Sējase künnapuu, Ķekši künnapuu, Sējase kalmistu elupuud, Ņērbuki pärn ja veel neli nimetut põlispuud. Valda jääb osaliselt Skujaine ja Svētaine oru kaitseala.[5]
Kaitstavad objektid
[muuda | muuda lähteteksti]Kultuurimälestistest on riikliku kaitse all Ruņģi asulakoht, Kamradži muinaskalmed, Ķūri muinaskalmed, Laģi asulakoht ja Kamradži linnamägi ehk Ahjumägi.[6]
Kohaliku kaitse all on Ķūri asulakoht, Penkule luteri kirik ja Ālave mõisa hoonetekompleks, sealhulgas ka tall-laut ning häärber.[7]
Asustus
[muuda | muuda lähteteksti]Aastal 2011 elas vallas 779 lätlast, 33 venelast, 42 valgevenelast, 8 ukrainlast, 11 poolakat ja 60 leedulast.[8]
Valla keskus Penkule on staatusega vidējciems ja aastal 2022 oli seal 291 elanikku. Staatusega mazciems on Ābeles 32 elanikuga aastal 2005, Ālave 30 elanikuga aastal 2005, Baldonas 43 elanikuga aastal 2005, Ezeriņi 45 elanikuga aastal 2005, Sējas 9 elanikuga aastal 2005, Skujaine 78 elanikuga aastal 2005 ja Vecvagāres 86 elanikuga aastal 2005.
Ülejäänud valla elanikud elasid külade koosseisu mitte kuuluvates taludes.[9]
-
Vana vallamaja -
Kamradži linnamägi -
Läti vikipedistide pildistusretk Penkule vallas
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ Iedzīvotāju skaits pēc tautības reģionos, pilsētās, novados, pagastos, apkaimēs un blīvi apdzīvotās teritorijās gada sākumā (pēc administratīvi teritoriālās reformas 2021. gadā), vaadatud 19.06.2024.
- ↑ Dobeles novads
- ↑ Latvijas pagasti. Enciklopēdija. Rīga : A/S Preses nams. 2001—2002. ISBN 9984-00-412-0
- ↑ Okupētās Latvijas administratīvi teritoriālais iedalījums. Latvijas Valsts arhīvu ģenerāldirekcija. Rīga, 1997. ISBN 9984-9256-0-9
- ↑ Latvijas īpaši aizsargājamām dabas teritorijām dabas datu pārvaldības sistēmā OZOLS
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Valsts kultūras pieminekļu aizsardzības inspekcija. Valsts aizsargājamo nekustamo kultūras pieminekļu saraksts[alaline kõdulink]
- ↑ Ethnic composition of Latvia 2011
- ↑ Vietvārdu datubāze. Latvijas Ģeotelpiskās informācijas aģentūra.
Välislingid
[muuda | muuda lähteteksti]
Penkule vald – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis