Paul Steinhardt
Paul Joseph Steinhardt (sündinud 25. detsembril 1952 Washingtonis) on ameerika füüsikateoreetik ja kosmoloog.
Ta on lõpetanud 1974. aastal California Tehnoloogiainstituudi bakalaureusekraadiga (Bachelor of Science) ja kaitsnud 1978. aastal Harvardi Ülikoolis doktoritöö füüsikas (PhD).[1]
Steinhardt töötas aastatel 1981–1998 Pennsylvania ülikoolis (professor 1989–1998) ja 1998. aastast töötab Princetoni Ülikoolis (teoreetilise teaduse keskuse direktor 2007–2019, Albert Einsteini professor alates 2001).[1][2]
Ta avaldas 2007. aastal kahasse Neil Turokiga raamatu "Endless Universe: Beyond the Big Bang", mis on populaarteaduslik teos nüüdisaegsete kosmoloogiliste teooriate kohta.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Steinhardti uurimistöö hõlmab osakestefüüsika, astrofüüsika, kosmoloogia ja tihkaine füüsika probleeme. Ta on üks inflatsioonimudeli loojaid (uus inflatsioon), mis on standardse Suure Paugu teooria oluline modifikatsioon, mis selgitab universumi suuremahulist homogeensust, geomeetriat ja struktuuri. Ta oli üks esimesi, kes näitas, et kvantfluktatsioonid koos inflatsiooniga võivad tekitada peaaegu mastaabis invariantse tiheduse variatsioonide spektri. Seejärel laiendades neid ideid, demonstreeris ta esimesena, et inflatsioon võib olla igavene, mille tulemuseks on multiversum. Ta tutvustas kvintessentsi mõistet, tumeenergia dünaamilist vormi, mis võib põhjustada 1990. aastate teisel poolel avastatud kiirenevat paisumist. Ta esitas ka uudseid tumeaine mudeleid, sealhulgas iseinterakteeruvat tumeainet.[1]
2001. aastal tegid Steinhardt ja tema kaastöötajad oletuse, et Suur Pauk võib osutuda Suureks Põrkeks ja et peamised sündmused, mis kujundavad universumi suuremastaabilise tasasuse ja tiheduse variatsioone, võisid aset leida enne Suurt Põrget. Järgmisel aastal arendasid Steinhardt ja Neil Turok ideed edasi, tehes oletuse, et põrge võib korduda korrapäraste ajavahemike järel umbes iga triljoni aasta tagant, mille tulemuseks on universumi "tsükliline mudel", millest on nüüdseks saanud juhtiv konkurent inflatsioonilisele mudelile.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1998 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2002 – Diraci medal (koos Alan Guthi ja Andrei Lindega)
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]- A. Albrecht and P. J. Steinhardt: Cosmology For Grand Unified Theories With Radiatively Induced Symmetry Breaking. In. Physical Review Letters. Band 48, 1982, S. 1220.
- J. M. Bardeen, P. J. Steinhardt and M. S. Turner: Spontaneous Creation Of Almost Scale-Free Density Perturbations In An Inflationary Universe. In. Physical Review D. Band 28, 1983, S. 679.
- P. J. Steinhardt und S. Ostlund: The Physics of Quasicrystals. World Scientific, Singapore 1987.
- R. R. Caldwell, R. Dave and P. J. Steinhardt: Cosmological Imprint of an Energy Component with General Equation-of-State. In: Physical Review Letters. Band 80, 1998, S. 1582.
- I. Zlatev, L. M. Wang and P. J. Steinhardt: Quintessence, Cosmic Coincidence, and the Cosmological Constant. In. Physical Review Letters. Band 82, 1999, S. 896.
- N. A. Bahcall, J. P. Ostriker and P. J. Steinhardt: The Cosmic Triangle: Revealing the State of the Universe. In: Science. Band 284, 1999, S. 1481.
- D. N. Spergel and P. J. Steinhardt: Observational evidence for self-interacting cold dark matter. In: Physical Review Letters. Band 84, 2000, S. 3760.
- J. Khoury, B. A. Ovrut, P. J. Steinhardt and N. Turok: The ekpyrotic universe. Colliding branes and the origin of the hot big bang. In: Physical Review D. Band 64, 2001, 123522.
- P. J. Steinhardt and Neil Turok: Cosmic evolution in a cyclic universe. In: Physical Review D. Band 65, 2002, 126003.
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Paul J. Steinhardt. paulsteinhardt.org.
- ↑ Professorships. dof.princeton.edu.