Paul Steinhardt
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/6/65/Paul_J._Steinhardt.jpg/220px-Paul_J._Steinhardt.jpg)
![](http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/0/0b/Paul_Steinhardt_University_of_Pennsylvania.jpg/220px-Paul_Steinhardt_University_of_Pennsylvania.jpg)
Paul Joseph Steinhardt (sündinud 25. detsembril 1952 Washingtonis) on ameerika füüsikateoreetik ja kosmoloog.
Ta on lõpetanud 1974. aastal California Tehnoloogiainstituudi bakalaureusekraadiga (Bachelor of Science) ja kaitsnud 1978. aastal Harvardi Ülikoolis doktoritöö füüsikas (PhD).[1]
Steinhardt töötas aastatel 1981–1998 Pennsylvania ülikoolis (professor 1989–1998) ja 1998. aastast töötab Princetoni Ülikoolis, kus oli teoreetilise teaduse keskuse direktor (2007–2019) ja on alates 2000. aastast Albert Einsteini loodusteaduste professor.[1][2]
Ta avaldas 2007. aastal kahasse Neil Turokiga raamatu "Endless Universe: Beyond the Big Bang", mis on populaarteaduslik teos nüüdisaegsete kosmoloogiliste teooriate kohta.[1]
Teadustöö
[muuda | muuda lähteteksti]Steinhardti uurimistöö hõlmab osakestefüüsika, astrofüüsika, kosmoloogia ja tihkaine füüsika probleeme. Ta on üks inflatsioonimudeli loojaid (uus inflatsioon), mis on standardse Suure Paugu teooria oluline modifikatsioon, mis selgitab universumi suuremahulist homogeensust, geomeetriat ja struktuuri. Ta oli üks esimesi, kes näitas, et kvantfluktatsioonid koos inflatsiooniga võivad tekitada peaaegu mastaabis invariantse tiheduse variatsioonide spektri. Seejärel laiendades neid ideid, demonstreeris ta esimesena, et inflatsioon võib olla igavene, mille tulemuseks on multiversum. Ta tutvustas kvintessentsi mõistet, tumeenergia dünaamilist vormi, mis võib põhjustada 1990. aastate teisel poolel avastatud kiirenevat paisumist. Ta esitas ka uudseid tumeaine mudeleid, sealhulgas iseinterakteeruvat tumeainet.[1]
2001. aastal tegid Steinhardt ja tema kaastöötajad oletuse, et Suur Pauk võib osutuda Suureks Põrkeks ja et peamised sündmused, mis kujundavad universumi suuremastaabilise tasasuse ja tiheduse variatsioone, võisid aset leida enne Suurt Põrget. Järgmisel aastal arendasid Steinhardt ja Neil Turok ideed edasi, tehes oletuse, et põrge võib korduda korrapäraste ajavahemike järel umbes iga triljoni aasta tagant, mille tulemuseks on universumi "tsükliline mudel", millest on nüüdseks saanud juhtiv konkurent inflatsioonilisele mudelile.[1]
Tunnustus
[muuda | muuda lähteteksti]- 1998 – valiti USA Rahvusliku Teaduste Akadeemia liikmeks
- 2002 – Diraci medal (koos Alan Guthi ja Andrei Lindega)
Publikatsioone
[muuda | muuda lähteteksti]Paul Steinhardti tsiteeritumaid publikatsioone Google Scholari andmeil (2024)[3]:
- A Albrecht, PJ Steinhardt, Cosmology for grand unified theories with radiatively induced symmetry breaking, Physical Review Letters 48 (17), 1220, (1982).
- RR Caldwell, R Dave, PJ Steinhardt, Cosmological imprint of an energy component with general equation of state, Physical Review Letters 80 (8), 1582, (1998).
- PJ Steinhardt, DR Nelson, M Ronchetti, Bond-orientational order in liquids and glasses, Physical Review B 28 (2), 784, (1983).
- I Zlatev, L Wang, PJ Steinhardt, Quintessence, cosmic coincidence, and the cosmological constant, Physical Review Letters 82 (5), 896, (1999).
- JM Bardeen, PJ Steinhardt, MS Turner, Spontaneous creation of almost scale-free density perturbations in an inflationary universe, Physical Review D 28 (4), 679, (1983).
Viited
[muuda | muuda lähteteksti]- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 Paul J. Steinhardt. paulsteinhardt.org.
- ↑ Professorships. dof.princeton.edu.
- ↑ Paul J. Steinhardt. scholar.google.com.